Kuuba poetessi Dulce María Loynazi luuletus „Si me quieres”, mille bandooniumimängija Kaspar Uljas on muusikasse seadnud, põrutab halastamatult: „Kui mind armastad, armasta mind tervenisti. Mitte valguslaikude ega varjude kaupa.”

★★★★☆

Laul armastusest, jah, aga eelkõige sellest, kuidas inimene soovib olla järeleandmatult tema ise ning ei kellelegi oma isedust ära anda. Kompromissitult kirglikke suhteid on täis ka ülejäänud Trio Maagi ja Isabel Bermejo uus album „Charla” ehk „Vestlus”.

Omavahel peavad pingelist vestlust nii Rajandi, Talts ja Uljas kui ka igaüks neist eraldi külalissolisti Bermejoga Hispaaniast. Niisamuti eestlaste mängitav muusika hispaaniakeelsete laulutekstide ja argentina rahvamuusikatraditsiooniga. Polügloti ja kirjanduslembese Rajandi arvukad projektid paistavad silma sellega, et nende tõukejõuks on kunstiline tekst. Uue albumi lüürikas, mis pärineb nii Ladina-Ameerika klassikutelt (nt Octavio Paz, Juan Ramón Jiménez) kui ka tänapäevastelt autoritelt ning lauljalt Bermejoltki, leidub osmiumtihedaid kujundeid, mida hispaania keele, latiinode kultuuri ja ajaloo fännid või kirjandusuurijad võiksid ju lõputult nautida.

„Charla” on kvaliteetne, samal ajal nii klassikaline kui ka uuenduslik arutelu ekspertide vahel, kes on ammugi jätnud maha matkimise ning tegelevad nüüdseks asjatundlikult ja austavalt žanriuuendusega. Kontserdil käinu ja Trio Maagi taltsutamatust rõõmust pahviks lööduna pean siiski nentima, et plaadile jõudnu jääb ehteestlaslikult, ehk tagasihoidlikkuse või liigse ah-mis-nüüd-meie tõttu elavale esitusele alla. Albumi ülesehitus on mõnevõrra antiklimaktiline, esimestes palades ehitatud pinge viimaste lugude ajaks pea välja visisenud ning muusikute jaks justkui raugenud. Sellegipoolest on ju metsik, et Läänemere-äärses Eestis ongi olemas maailmatasemel Ladina-Ameerika ansambel. Selle üle peame kõik rõõmsad olema. ¡Dale!