Kui sa arvad, et su mütsil on kolm nurka, siis mõtle uuesti. Eesti-kanada duo Hypnosis Negative andis sel suvel välja digitaalse albumi „three corners”, mis paigutab kuulaja pärimusliku tantsumuusika elava ja põleva triangli keskele.

★★★★★

Kõige paremini kirjeldab seda kooslust nende enda mõiste trance dance music – nad taotlevad transsi, selles musitseerimist ja liikumist. Plaadi tuumaks on lood kahelt poolt Atlandi ookeani ning Katariina Tirmaste ja Robert Alan Mackie on sidunud need kokku nii, et sõlmekohti pole tundagi. Kambas teeb kaasa ka löökpillimängija Juan de la Fuente Alcón ning kolmekesi luuakse mõnus lineaarsus – muusika on läbipaistev ja nauditav ning just sellisest lähenemisest ansamblimängule ei saa kunagi küll. Kuulaks justkui kellegi vestlust pealt, ainult et sõnu ei erista ja jutt ajab tantsima – nähtamatu käsi painutab liigeseid ja lükkab toolilt püsti, et toas ringi tammuda.

See koosseis esines ka tänavusel Viljandi pärimusmuusika festivalil (löökpillidel Tõnis Kirsipu) ja oli rõõm näha, kuidas saalitäis rahvast tantsuhüpnoosiga kaasa läks. Õigupoolest ongi ju impulss elavalt muusikult ja teiselt põrandal liikujalt see, mis lisab tantsule sotsiaalse mõõtme. Nii on ka albumi „three corners” viimast träkki vürtsitatud tantsiva inimese kingaklõbinaga ning esimesele loole lisatud (tundub, et spontaanselt salvestatud) kirikukellasid – helisid, mis tuletavad meile meelde seda, kuivõrd see (ja iga teine) muusika on lihtsalt üks osa elust ja ruumist. Plaadile salvestatud flöödi-, parmupilli- ja viiulilood võiksid kõlada veelgi pikemalt, kuid paratamatult tuleb albumile fikseerimiseks määrata neile vestlustele algus- ja lõpp-punkt.