Müürilehe esimene residentuurikonkurss on lõppenud ja on aeg teha kokkuvõtteid.
Müürileht katsetab sel aastal uue residentuuriprogrammiga, nii et toimetusega liitub igas kvartalis uus inimene või kollektiiv. Residentuuri eesmärk on pakkuda uutele tulijatele platvormi oma ideede elluviimiseks ja levitamiseks ning tagasiside saamiseks. Iga resident veedab Müürilehes kolm kuud, mille vältel saab sukelduda pea ees kultuuriväljaande igapäeva ja panna end proovile katsetuste, sekkumiste ning ajakirjandusliku väljundiga.
Müürilehe peatoimetaja Aleksander Tsapovi sõnul oli konkurss populaarne ja avaldusi tuli ligi 170, huvitavaid ja ootamatuid ettepanekuid oli väga palju. „Kandidaadid esitasid väga erinevaid ettepanekuid: kes tahtis proovida kätt ajakirjanduslikumas suunas, kes katsetada hübriidformaatidega, kes matkata ja luuletada, kes luua visuaale või performatiivseid sekkumisi argipäeva,” kommenteerib Tsapov. Ta rõhutab, et toimetusel oli isegi kahju, et valida sai vaid kolm kandidaati, sest häid ideid oli hulgi ja inimesi, kellele tahaks väljundit pakkuda, palju. „Näha on, et loominguline katel podiseb täie hooga. Sealt leiab nii sõjakust kui ka leebust,” võttis ta üldmulje konkursist kokku.
Nüüd aga tutvugem residentidega!
Aprillist alustab residendina Arno Lauk, kes on esitanud enesele väljakutse ahmida endasse mitme inimese jagu elusid: sotsiaalantropoloogia ja rahvusvaheliste suhete õpingud Šotimaal, professionaalne aknapesu Tallinnas, tallitööd Muhus, kogukondade arendamise magister Tartus, kaheksa aastat politseinikuna tänavatel inimkannatuste eesliinil ja nüüd viimase kõrvale kultuurilehe loomepraktikum. Armastab kasse ja otsib residentuuris vastuseid küsimustele, mis puudutavad indiviidi rolli ja vastutust riigi, kogukonna ning inimese enda ees.
Juulist liitub Müürilehega aga Maara Parhomenko, kes on 19-aastane naiivitar Passatite pealinnast. Ta õpib Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis ning otsib kogu aeg midagi. Loomingulises plaanis käivitavad teda kõikvõimalikud seosed ja küsimused – mida ootamatumad, seda parem. Praegusel eluperioodil kõnetavad teda enim etenduskunstid ja filmitööstus. Ta tahaks teada, mis on inimene, ja tema üldisem eesmärk on mitte kunagi päriselt suureks kasvada.
Aasta viimase residentuurikoha hõivab oktoobrist aga Henri Särekanno ja Liisbeth Horni duo. Nad on kunstnikud, sõbrad ja malerivaalid, keda huvitavad performatiivsed (ellu) sekkumised, interdistsiplinaarsed vahealad ja teised värdvormid. Inspiratsiooni ammutavad nad interaktsioonidest, mis lõhuvad eksklusiivsuse tõkkeid, ehk kunstist, mis ei jää kultuuriasutuste uste, piletihinna ja pretensioonikuse taha varju, vaid on oma taotluses avatum ja kaasav.
Kuni aprillini toimetab residendina fotograaf Johanna Reinvald, kelle tööde ja eksperimentidega on lugejatel olnud juba võimalik Müürilehe külgedel tutvuda, ja neile tuleb aprillinumbris ka lisa.
Müürileht soovib kõigile kandideerijatele ja tulevastele residentidele tuult tiibadesse.
