Aastal 2014 ühendasid omavahel jõud kaks kohaliku dnb-maastiku olulist kandvat sammast – Planeet ja Slammin ehk Mikk Saar ja Roland Kaur, kes tegutsevad ühisnimetaja HeadRead all. Oktoobris ilmus duol uus EP „Proximo”, millel kuuleb võnkuvaid basse ja põnevusfilmidest inspiratsiooni leidnud klassikalist dnb’d.

HeadRead. Foto: Mark Slavin

Rääkige lühidalt, mida kujutab endast HeadRead ja kuidas teie teed ristusid?

Roland Kaur: Tegelikult teadsime üksteisest juba ammu. Mina olen tegelenud dnb’ga Slammini nime all üle kümne aasta ja Mikul on juba viis aastat Planeedi projekt olnud. Skeene on väike ja paratamatult põrkud siin-seal kokku. Kahekesi Miku stuudiosse jõudsime aga üsna spontaanselt pärast üht dnb-pidu. Alguses oli see küll poolenisti naljaviluks, kuid mida aeg edasi, seda tõsisemaks muutusime. Praegu teeme juba regulaarseid seansse ja areng võrreldes esimese korraga on tuntav.

Mikk Saar: HeadRead kujutab endast dnb erinevaid piire kompavat projekti. Hetkeseisuga on meil plaadifirma otsingul pea kahe EP jagu avaldamata lugusid. Muide, meie esimese seansi käigus valmis pala nimega „Chief Leila”, mis ilmus hiljem eesti dnb-produtsendi Thing plaadifirma Depthwise Music alt.

Kuidas kirjeldaksite oma muusikat kellelegi, kes seda kunagi kuulnud pole?

R.K.: Minul oli aastaid muusikas selline eksperimentaalsem ja minimalistlikum suund, Mikk oli rohkem tantsupõrandatele keskendunud, mõlemad aga kasvasime üles kuldsel reiviajastul. Võib öelda, et HeadRead on meie ideede „clash” – eksperimentaalne vs. peopõrand, kuid klassikalise dnb alatooniga. Proovime teha iga järgmise loo mõttega, et see erineks tugevalt meie varem produtseeritust.

M.S.: Kindlasti tasub meie lugusid natuke keskendunumalt kuulata, kuna lindistame iga pala puhul palju huvitavaid kõlasid, perkussioone, hääli ja erinevaid helisid tekitavaid instrumente stuudios kohapeal.

Teie muusikalised juured peituvad dnb’s ja ulatuvad juba tagasi 90ndatesse. Mida te sellest perioodist oma praegusesse loomingusse kaasa olete võtnud ning mis on muutunud?

R.K.: Nagu enne sai mainitud, siis väga suur osa meie muusikast on mõjutatud 90ndatel loodud klassikalisest dnb’st ja sellistest artistidest nagu Ed Rush, Optical, Decoder, Photek, Stakka & Skynet jne. Lisaks oleme veel kaugemale, 80ndatesse läinud ja sämpeldanud palju selle ajastu filme ja muusikat.

M.S.: Alustasin produtseerimist 1998. aastal ja esimeseks stiiliks oli dnb. Vahepeal oli palju erinevaid projekte ning nüüd olen jälle enda juurte juures tagasi. Dnb on tegelikult tulnud viimase kümnendiga „maa alt välja” ning jagunenud kahte eri leeri, kus üks suund on kommertslikum ja teine klassikaline enda piiridesse jääv dnb, ning nende kuulajaskond on vägagi erinev. See žanr ei väsi oma arenguga üllatamast ja selle muusika sees olles on seda muutumist väga huvitav jälgida.

Kui jõuline on dnb-skeene teie arvates Eestis praegu?

Klassikaline küsimus. Artistide ja uue muusika produktsiooni mõttes on see Eestis jõulisem kui kunagi varem. Ürituste kohapealt jällegi veidi nõrgem, kuna ägedatest peokohtadest on alles jäänud vähesed ja promootoreid pole piisavalt. Uusi tegijaid ikka tuleb juurde ja vanemad suudavad endiselt kuulajaid üllatada. Võiks öelda, et kõik dnb erinevate alaliikide austajad ja kuulajad saavad enda doosi eesti produtsentidelt kindlasti kätte. Tegutsevaid nimesid, kellel kõrva peal hoida, on päris suur peotäis, nagu Bone, Sound in Noise (S.I.N), Mean Teeth, Micron, Cartoon, Pen, Thing, Keldri kru (Eku, Käärkäsi, Audioholic), Definate, inZtance, Coverk & Byte, Insect, Emptysight, Demie, Rusty Mustard, N4M3 jpt.

Oktoobris ilmus teil värske EP. Millega see meid üllatab?

EP „Proximo” ilmus oktoobri lõpus Iirimaa plaadifirma Absys Records alt ja üllatab just lugude mitmekülgsusega. Nimilugu „Proximo” on eksperimentaalseim ja kindlasti oma toonilt albumi huvitavaim. „Chopper” on 80ndate põnevusfilmidest inspireeritud klassikaline dnb. „The Unknown” on EP kõige tumedam lugu, mis sarnaneb oma stiililt ja ülesehituselt sajandi algusest pärit dnb’ga, ning „Gravity” on puhas võnkuvate bassidega aerodünaamika.

Milline muusika teid veel tuntavalt mõjutanud on?

R.K.: Ott, Michael Jackson, Global Communication, Orbital jpt. Väikesena kuulasin palju Slammin’ Vinyli vana kooli reivimuusika kogumikke (sealt ka, muide, minu DJ-nimi).

M.S.: Kindlasti elektroonilise muusika kuldne klassika: The Chemical Brothers, The Prodigy, Daft Punk ja Kraftwerk. Lisaks palju 80ndate sound’iga muusikat, nagu Grum, Neosignal, Mitch Murder, Justice, Mr. Oizo jpt. Mingil eluetapil produtseerisin ja kuulasin väga palju trance’i, techno’t ja house’i ning see pisik on mulle siiani külge jäänud. Suur roll elektroonilise muusika uste avamisel on olnud meie mõlema jaoks kindlasti Saksa muusikakanalil VIVA.

Kuula lisaks HeadReadi SoundCloudist.