Jasperino on nüüdsest ametlikult kõige noorem „Uue eesti biidi” rubriigis esindatud muusik, sest vanust on sel Rakverest pärit noorukil ainult 15 aastat. Sellest hoolimata on tegemist viljaka produtsendiga, kelle loomingut on väljastanud juba mitmed välismaised plaadifirmad.

Jasperino. Foto: Eva-Liisa Tiru

Räägi lühidalt, kes on Jasperino.

Artistinimi Jasperino sündis üsna suvaliselt umbes neli-viis aastat tagasi. Kasutasin seda tol ajal SoundCloudi kontot tehes. Olin umbes kümneaastane ja fantaasiat mul väga ei olnud, nii võtsin enda nime Jasper ja muutsin seda veidi. Nüüd see mulle enam eriti ei meeldi, aga olen selle nime all pisut saavutanud ja seetõttu ma seda muuta ei kavatse. Olen produtsent, kes ennast ei piiritle.

Kuidas jõudis üks 10-aastane nooruk elektroonilise muusika ja hiphopi tegemiseni?

Kõik algas tegelikult arvutimängudest. Leidsin YouTube’ist videoid, mille puhul inimesed olid monteerinud kokku lühikesi „Call of Duty” klippe ning selle taustal mahedat lo-fi-muusikat kasutanud. Ma polnud sellist asja varem kuulnud ja mõtlesin kohe, et tahaks ise ka kunagi millegi sarnasega tegeleda. Oskasin kasutada videotöötlusprogrammi Sony Vegas ning peagi leidsin viisi, kuidas sellega helimaailmu luua. Siiani olengi enamiku oma lugusid selle programmiga üles ehitanud. Teisi programme, mis on tegelikult just produtseerimiseks mõeldud, pole ma lihtsalt viitsinud õppima hakata, kuna ei tunne selleks vajadust.

Mu sõber ütles su kohta, et tegemist on justkui Luurel Varga obskuurse väikevennaga. Kuidas sa ise oma muusikat kirjeldaksid?

Luurel Varga paari lugu olen ma kuulnud ning ka ise natuke sarnasust tabanud. Kaks-kolm aastat tagasi liigitasin ma oma muusikat julgelt lo-fi-hiphopiks, kuid praegu on mul oma loomingut väga raske kirjeldada. Ma ise ütleks, et see on ambient’i-laadne.

Sa oled pärit Rakverest, kus on juba teada-tuntud räpiskeene. Kas see on kuidagi mõjutanud sind muusikaga tegelema?

Siinse räpiga olen ma juba ammu tuttav. Minu tegutsemist pole see mõjutanud, olen inspiratsiooni mujalt saanud, kuigi kohaliku plaadifirma Lejal Genes kaudu andsin ma välja ühe oma albumi.

Millise tähtsusega on sinu jaoks muusikas just mingi konkreetne kontseptsioon? Helipilt on sul üsnagi filmilik.

Mul ei ole mingit kontseptsiooni, olen enda loomingus vaba.

Mis oleks su unistuste projekt, millele tahaksid muusikat luua? On sul mõni telesari, mille tunnusmuusika sulle eriti meeldib?

Olen tahtnud ammusest ajast luua tele- või ka raadiosaatele tunnusmuusikat või signatuuri. Kui mõni vähe suurem projekt valmib, tahaks ka vinüüli välja anda. Mulle meeldib näiteks ETV2 saatekava ajal lastav helitaust.

Mis sind inspireerib?

Sageli inspireerib mind teiste inimeste muusika. Muid konkreetseid inspiratsiooniallikaid ma nimetada ei oska, aga ideid leidub rohkem just siis, kui pole mingil põhjusel pikemat aega muusikaga tegelenud.

Kuidas sa selliste välismaiste plaadifirmade nagu Autumn Theory ja Inner Ocean Records vaateulatusse sattusid?

Need leibelid võtsid minuga ise ühendust, seetõttu ei oska ma täpset põhjust nimetada. Arvan, et tänu kunagisele suurele lo-fi-hiphopi kogukonnale, mis on nüüdseks üsnagi välja surnud. Kindlasti on aidanud ka mitmesugused tutvused ning muusikaline koostöö välismaiste produtsentidega.

Mida tulevik toob?

Seda ei tea kunagi, kuid koostööd tahaksin teha näiteks selliste artistidega nagu Tiiu Kiik ja Karl Martian. Sel aastal on tulemas uus kassetireliis Alaska plaadifirma Burnt Tapes kaudu. Tahaks kunagi, kui võimalus tekib, midagi Õunaviksi alt välja anda. Veel loodan, et ees seisab palju häid esinemisvõimalusi.

Kuula lisaks Jasperino SoundCloudist.