Kuigi Eestis on jalatsitööstus rõivadisainiga võrreldes selgelt vähemuses, ei takista see suurelt mõtlemast. Selle üheks kinnituseks on Võrumaal sündinud kaubamärk TOKU.

Piibe Tomp. Foto: Merle Vaab

Võrumaal Kirumpää külas tegutseva jalatsivabriku Ritico, mida tuntakse selliste kaubamärkide järgi nagu TOKU ja OmaKing, ajalugu ulatub jalatsivalmistamise traditsiooni poolest tagasi 1927. aastasse. Nimelt elas toona Vastseliinas Peeter Juhkami nimeline kingsepp, kelle valmistatud jalanõudes liikus ringi suur osa selle kandi rahvast. Veel keerulistel 1940ndatelgi jagus Juhkamile kliente nii palju, et appi tuli võtta paar õpipoissi, kes klientide tellimusi täita aitasid, kuid keda kogenud kingsepa pilk ikka saatmas oli, et kõik korrektselt tehtud saaks. Kingsepatööd tegi Peeter elu lõpuni. 30 aastat pärast tema surma puhus vanaisa pärandile taas hinge sisse Peetri lapselaps Rait Tillmann ning nii Ritico ja OmaKing 1993. aastal ilmavalgust nägidki. Võrumaa patriotism peegeldub ka Ritico toodetest, mille mudelid Sänna, Säre, Villa, Halla ning Toku sealsete külade nimesid kannavad.

Kui OmaKinga nägu kujundasid mõni aeg tagasi veel tagasihoidlikuma välimusega sandaalid või vildist ja lambavillast sussid, millest valmis ka sussirevolutsiooniks ristitud kontorikollektsioon, siis 2017. aastal saabus barrikaadidele OmaKinga uus kaubamärk TOKU. Tõuke TOKU sünniks andis klientide tagasiside, milles kiideti jalanõude mugavust, kuid sooviti ka moodsamat välimust. Ning aga palun – Peetri lapselapselaps Liis Tillmann pani TOKU brändi loomiseks kokku tiimi, millega liitus teiste seas kingadisainer Piibe Tomp. Tema käe alt jõudiski tänavatele ja festivalidele esimene skandinaavialiku joonega kollektsioon „Urban” ning 2018. aasta kevadel-suvel vahetasid samas sarjas musta ja valge välja juba vaarika-, sidruni- ning mündivärvi sandaalid. Kuna TOKU eesmärk on olnud algusest peale mõelda suurelt, otsustati ka kingad ristida hoopis suuremate linnade, nagu Berliin, London ja Helsingi, järgi, olles saanud inspiratsiooni just neist kohtadest või meenutades nende olemust. Ja juba nopib TOKU tiim oma töö vilju ka Eestist väljaspool. Kui kingad jaanuari alguses sisustusmessil Formex põhjamaalastele letti löödi, tundsid nende vastu suurt huvi ka kaugemate riikide, nagu Jaapan, esindajad.

TOKU kevad-suvine kollektsioon. Disainerid: Piibe Tomp ja Kristiina Nurk. Foto: Krista Kattel

Piibel, kes astus Eesti Kunstiakadeemiasse sooviga õppida nahakunsti, ei olnud toona otsest unistust süveneda just kingadisaini, kuid pisikuga nakatus ta pärast antud valdkonnale keskendunud kursuse läbimist. Edasi tulid praktika jalanõudisaineri Sille Sikmanni juures, kes on tuntud ka meeste kingabrändi Scheckmann loojana, ja Taanis toimunud Ecco jalatsikursused, nii et kooli lõpuks oli Piibe läbinud juba seitse koolitust, mis on Eesti puhul, kus jalatsidisaini ei õpetata, päris suur arv. Iga uue kingaprojektiga kasvas aina ka tahe tegeleda jalatsitega. „Mulle meeldib uskuda, et kui miski siiralt meeldib ja oled õigel teel, pakub maailm sulle võimalusi. Sinu teha on lihtsalt, kas haarata neist kinni või mitte,” ütleb Piibe. Seekord veeretas elu ta ette TOKU ning selle väljakutse võttis ta vastu ühelt poolt rõõmuga, teisalt aga kerge hirmuga, kuna kaasnev vastutus oli suur. Selleks et OmaKinga olemus enda jaoks lahti mõtestada, kolis Piibe alguses suisa Võrru, et näha, kuidas töö käib ning millised on tehnoloogilised võimalused, töömeetodid ja varasemad mudelid, ning kõike seda võtab Piibe disainimisel pidevalt arvesse, lisades ka omapoolset nägemust.

TOKU „Helsinki”. Disainer: Piibe Tomp. Foto: Krista Kattel

Igapäevaselt peab Piibe end TOKU disainides konservatiivsema ja kantavama joone esindajaks, kuid koolis käies ja erinevatel kursustel osaledes on ka pöörasemaid asju tehtud, mängitud nii mitmesuguste vormilahenduste kui ka materjalidega. „Usun, et need kõige hullumeelsemad kavandid ja teostused on alles tulemas,” arvab ta.

Kui uurida Piibelt, kust ta oma loomingu jaoks ideid ammutab, sõnab ta, et inspiratsiooni leiab ta kõigest ümbritsevast, olgu selleks inimesed, filmid, jutuajamised, reisimine või kogemused üleüldiselt. „See on mingite asjade kogum, mis saab vajalikul hetkel ehk tähtajal, kui miski peab valmima, vormi, mille tulem sõltub suuresti minu oskustest ja kujutlusvõimest,” ütleb ta, lisades, et kõige aluseks on muidugi klient, kelle vajadustega tuleb arvestada. Piibe ise pingsalt ja teadlikult moetrende ei jälgi, aga mõõdukalt hoiab ikka silma peal, ja kindlasti mõjutab see ka mingil määral loomingut nii nagu kõik muu, mis meid ümbritseb.

TOKU tulevikuplaanide kohta julgeb Piibe öelda, et kindlasti täiustatakse juba olemasolevaid ning luuakse juurde kinnine mudel, mis on mõeldud ka meestele. Arendusse on kaasatud tihedalt ka kliendid, kelle tagasisidet arvestades tooteid paremaks tehakse ja uusi luuakse. Piibe sõnul püüdleb TOKU loodussäästlikkuse poole ning tahab olla keskkonnasõbralik nii tootmise kui ka materjalide vallas, aga omajagu on sellel rindel veel ära teha. Samuti ütleb Piibe, et nad tahavad julgustada inimesi vähem tarbima: „Mõtle enne ostu, kas sul on ikka seda tarvis, ja kui ostad, siis tea, et üritame oma tooteid pidevalt täiustada, et nende eluiga pikeneks.”

Viska TOKU ja OmaKinga tegemistele pilk peale siin.