Berliinis elavat Veiko Liisi teatakse peamiselt kui kirglikku rattasõidu propageerijat, nutika piimapaki ümbrise loojat ning kui andeküllast Taikonaut Designi disainerit. Oma kõige uuema brändiga JOVVUT pakub ta tõeliselt valgustuslikku mõtet, et igastühest meist võiks saada mööblimeister. Ka Veiko Liisi uus projekt „Tee ise mööbel“ keskendub inimeste kaasamisele mööbli valmistamisel.
Kuigi koolis tööõpetuse tunnis õpetatakse nüüd nii mõnelgi pool elementaarseid puutööoskusi, siis suuremate esemete meisterdamine ja ise ehitamine pole siiski veel juurdnunud.
Naljakas sõna „jovvut“ tähendab setu keeles „jõudu andma”. Kaubamärgina tähistab see mööblit, mille disainimisse ja valmistamisse on kaasatud kõik, kellel on huvi meisterdamise või uute väljakutsete vastu. JOVVUTi mööbliidee sündis missioonitundest, et propageerida isetegemist ja muuta hea disain võimalikult paljudele kättesaadavaks. Uute toodete prototüübid valmisid Berliinis 2015. aastal eksperimendina, mille käigus kasutati ära puidu ülejääke. Nüüd on autor siiski edasi liikunud ja läinud üle suuremat tegutsemisvabadust pakkuvale ja ideedega paremini haakuvale tugevale ja üsna odavale männipuidule ning vineerile.
Disainer pakub võimalust ise tema „lõikelehe“ abil laudu, toole ja lampe valmistada. Vaja on lisaks puitplaate, mida võib ehituspoes lasta parajaks saagida, kruvisid ja näiteks plekkpurki lambikupliks ning veel nipet-näpet selliseid asju, mida on kõikjal müügil, samuti lihtsamini käsitsetavaid tööriistu. Viimistlusviisi saab igaüks ise oma maitse järgi valida ning lasta fantaasial ja loovusel lennata.
Oma lähenemises sai ta tuge näiteks itaalia disainiklassiku Enzo Mari projektidest (kes on muide vaadetelt kommunist). Veiko Liis seletab, et Do-It-Yourself-lähenemisega mööbel on üle maailma erakordselt populaarne: „Tihti kasutatakse ära vana puitmaterjal, euroalused ning detailid vanadest puumajadest. Ehituspoodides müüakse kõike vajalikku selleks, et igaüks saaks endale kodustes tingimustes laua või tooli valmistada,” mainib Liis. Toodete hinnaklass on umbes 20–30 eurot, mis professionaalse kujunduse ning isetegemisrõõmu eest polegi nii palju.
Veiko Liis peab end idealistiks – ta usub paremasse tulevikku ja sellesse, et igaüks on suuteline lihtsamaid mööblitükke kodus valmistama. Disainerit võlus võimalus oma ideid priilt levitada ning ka vaadata, kuidas taoline professionaalse disaini kinkimine võiks inimesi kõnetada. „Seda võiks võrrelda retseptide abiga kodus toidu valmistamisega,“ leiab ta. Igaüks võib kodus olla hea kokk ja retseptid teevad elu lihtsamaks. „Samas võivad huvilised osta ka pooleldi ette valmistatud mööbli detaile, mis vajavad kokku kruvimist, lihvimist ja värvimist.“ Mööbli valmistamise juhendid ja valmislõigatud algmaterjalid muudavad koduse meisterdamise mugavamaks. Esemete osad on kompaktsed ja mahuvad ka postipakki. Niisama Veiko Liisi disaini lembestele ning isiklikult kätega tegemist mitte nii nautivatele inimestele pakub autor võimalust soetada näiteks juba kokku pandud töölaud või kell. Toodete materjalist ja oskuslikust disainist tingituna on asjad väga kerged ja mobiilsed – neid saab ühest kohast teise viia nii ühistranspordiga kui ka jalgrattal.
Veiko Liisi vahva projekt demonstreerib ka käelistes tegevustes mitte väga osavatele, et ilma igasuguse koolituseta on võimalik teha täiesti korralikke mööblitükke ning elektritrelli polegi ju käes hoida nii pelutav. Eduelamus, mis tegemisrõõmule lisandub, on tohutu.
Artikkel ilmub Tallinna Kunstihoone Rakenduskunsti näituse „Idealistid” raames. Lisainfot näituse kohta Tallinna Kunstihoone kodulehel ja Facebookis.
