Valge mehe koorem: kolonialism ja etnilised stereotüübid

Homme, 12. jaanuaril kell 17:30 annab ajaloolane Karin Veski Adamson-Ericu muuseumis näitusel „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna Aafrikas” loengu mustanahaliste representatsioonist reklaaminduses ja tootedisainis sõdadevahelisel perioodil ning analüüsib loodud kuvandite elujõulisust tänapäeval ja nende seoseid kolonialismiga.

Homme, 12. jaanuaril kell 17:30 annab ajaloolane Karin Veski Adamson-Ericu muuseumis näitusel „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna Aafrikas” loengu mustanahaliste representatsioonist reklaaminduses ja tootedisainis sõdadevahelisel perioodil ning analüüsib loodud kuvandite elujõulisust tänapäeval ja nende seoseid kolonialismiga.

Valge Lõuna-Aafrika 64-aastane pensionär Larry Bennett näitab Johannesburgis oma tulirelvade kollektsiooni. Foto: Juhan Kuus, Sipa press, märts 1986

Valge Lõuna-Aafrika 64-aastane pensionär Larry Bennett näitab Johannesburgis oma tulirelvade kollektsiooni. Foto: Juhan Kuus, Sipa press, märts 1986

17-aastase noorukina ajakirjanduses fotoreporteri tööd alustanud Juhan Kuusist kujunes tema 45 aasta pikkuse karjääri vältel üks Lõuna-Aafrika mõjukamaid ja radikaalsemaid fotograafe, kelle jäägitu pühendumise ja vahetu teravusega, kompromissitult sündmustega lähikontaktis võetud fotod leidsid tee maailma juhtivatesse pressiväljaannetesse, näitustele ja fotofestivalidele. Kümnete tunnustuste seas on ta Lõuna-Aafrikas mitmel korral valitud aasta fotograafiks ning ainsa eesti päritolu fotograafina on teda lausa kahel korral pärjatud maailma pressifoto prestiižseima tunnustusega – World Press Photo auhinnaga 1978. ja 1992. aastal.

Karin Veski on Tartu Ülikooli ajaloodoktor, kelle peamine uurimisvaldkond on afrikanistika ja imagoloogia. Ta on kirjutanud raamatud „Aafrika imago eestikeelses trükisõnas” ja „Südame kutsel : eesti misjonärid Aafrikas” ning avaldanud üle 50 artikli.

Näitus „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna Aafrikas” on Adamson-Ericu muuseumis avatud selle pühapäevani, 15. jaanuarini.

Loengu üritus Facebookis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plahvatuslikke katsetusi dokumentaalfilmis
Kel O`Neill ja Eline Jongsma
6 min

Plahvatuslikke katsetusi dokumentaalfilmis

Maailmarändur ja antropoloogiadoktorant Terje Toomistu kirjutab Amsterdami dokumentaalfilmifestivalist IDFAst ning peatub pikemalt ka Hollandi-Ameerika filmitegijate duo Kel O’Neilli ja Eline Jongsma installatsioonil, esitades neile mõned küsimused.
14 filmi, mis loovad konteksti politseivõimu läbikukkumisele USAs
,
5 min

14 filmi, mis loovad konteksti politseivõimu läbikukkumisele USAs

Alton Sterling ja Philando Castile on järjekordsed nimed, keda me ei tohi kunagi unustada. Nad kaotasid oma elu tingimustes, kus valge inimese saatus oleks olnud teistsugune. Neile juhtumitele järgnenud politseivastane rünnak Dallase meeleavaldusel kogub polariseerunud kajastust meedias…
Juhan Kuusi „Inimlikkuse mõõt” – inimlikud lood Lõuna-Aafrikast
„Tüdruk Kaplinnas” (1973). Foto: Juhan Kuus
„Tüdruk Kaplinnas” (1973).
2 min

Juhan Kuusi „Inimlikkuse mõõt” – inimlikud lood Lõuna-Aafrikast

Näitus „Inimlikkuse mõõt” toob vaatajani Juhan Kuusi 25 aasta jooksul valminud dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikast. Sotsiaalselt tundlik ja raske ning oma brutaalses aususes äärmiselt mõjuv väljapanek jääb Adamson-Ericu muuseumis avatuks veel tervelt 15. jaanuarini 2017.
Müürileht