Värskes Müürilehes: intervjuu Mait Vaiguga

Paljud meist on üles kasvanud Mait Vaigu laulusõnadega, teismelistena Metro Luminali ja Vennaskonda kuulates näiteks, ikka see, et isa tuli koju, isa käed on külmad, ja see, kuidas ema on haige ja kõrvaltoas magab… Hiljem kuulsime Sõpruse Puiesteed ja seda, mis toimus vabrikute kõrval, seal, kus kasvas rohi… Igal juhul on Vaigu luule/lüürika tugevasti ja otseselt mõjutanud mitmeid generatsioone ja siianigi on pea võimatu neid paberilt lugeda, kuulmata neid näiteks Rainer Jancise või Allan Vainola häälega…

Paljud meist on üles kasvanud Mait Vaigu laulusõnadega, teismelistena Metro Luminali ja Vennaskonda kuulates näiteks, ikka see, et isa tuli koju, isa käed on külmad, ja see, kuidas ema on haige ja kõrvaltoas magab… Hiljem kuulsime Sõpruse Puiesteed ja seda, mis toimus vabrikute kõrval, seal, kus kasvas rohi… Igal juhul on Vaigu luule/lüürika tugevasti ja otseselt mõjutanud mitmeid generatsioone ja siianigi on pea võimatu neid paberilt lugeda, kuulmata neid näiteks Rainer Jancise või Allan Vainola häälega…

Mait Vaik. Foto: Priit Mürk

Mait Vaik. Foto: Priit Mürk

Tänaseks on laulusõnade-Vaigu kõrvale eredalt kerkinud proosa-Vaik, kelle sulest ilmus hiljuti kolmas pikkade ridadega tekstikogu „Meeleparanduseta” (Puiestee, 2016), mis ajendas Müürilehe kirjandustoimetust autoriga pikemalt juttu puhuma.

Septembrinumbris saame vastused küsimustele, mis suhe Vaigul õigupoolest kristluse või religiooniga on, kuidas ta eelnimetatud legendaarsetesse muusikakollektiividesse või -skeenedesse sattus, kui palju lugusid on ta kirjutanud joobes peaga (vähe, kui üldse) ja kuidas võib igavus olla produktiivne. Mis suhe on Vaigul kirjanduse ja kriitikaga ning mida ta ise kirjandusest otsib?

„Enda raamatute puhul ma hindan ka seda, et lugudes peab olema energia sees. Mis sest, et ta on kohati koba või logisev või kohati lohakas. Kui seda energiat ei ole, siis ei ole peaaegu mõtet midagi kirjutada.”

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

See kümnend andnud mureväsind hääle. Intervjuu (:)kivisildnikuga
Kivisildnik 90ndail. Foto: erakogu
Kivisildnik 90ndail.
34 min

See kümnend andnud mureväsind hääle. Intervjuu (:)kivisildnikuga

Tänavu möödub 20 aastat (:)kivisildniku legendaarsest skandaalist seoses tekstiga „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit – 1981. aasta seisuga, olulist” ning sama palju tema kogu „Nagu härjale punane kärbseseen” ehk eesti mahukaima algupärase luuleraamatu ilmumisest. 90ndad ei oleks olnud…
Retrokiiksu maailm, kus aeg ei ole oluline. Intervjuu Paavo Matsiniga

Retrokiiksu maailm, kus aeg ei ole oluline. Intervjuu Paavo Matsiniga

Värskelt raamatu „Gogoli disko” eest Euroopa Liidu kirjandusauhinna ning kultuurkapitali ilukirjandusliku proosa aastaauhinna saanud Paavo Matsin ei ole meie kirjandusväljal kaugeltki mõni uus tegija, aga just praegu on ta kindlasti üks aktuaalseimaid autoreid siinsel kultuurimaastikul. Istusime maha…
Värskes Müürilehes: Kuidas tripiti Nõukogude Liidus
Kohalikud hipid 1970ndatel. Foto: erakogu
Kohalikud hipid 1980ndate alguses.
1 min

Värskes Müürilehes: Kuidas tripiti Nõukogude Liidus

Kanep kasvas metsikult, kommunistlike monumentide jalamilt korjati moone, astmaatikutele määrati psühhoaktiivseid sigarette ning aknapesuvedelikust sai end pilve tõmmata. Nõukogude Liit võib tagantjärele tunduda rõhuva riigikorrana, ent kes otsib, see leiab ning ka tol ajal mõeldi välja viise, kuidas saavutada…
Müürileht