Viis parimat pala RUA Tänavakunstifestivalilt

Mööda Eesti väikelinnu ja -asulaid ringirändav RUA Tänavakunstifestival toimub tänavu viiendat korda. Kokku loovad eesti ja välismaa kunstnikud Võrumaal, mis on tänavuse festivali keskpunktiks, avalikele pindadele 15 seinamaali. Korraldajate hulka kuuluv Salme Kulmar jagab oma mõtteid eelmise nelja aasta silmatorkavaimatest teostest.

Mööda Eesti väikelinnu ja -asulaid ringirändav RUA Tänavakunstifestival toimub tänavu viiendat korda. Kokku loovad eesti ja välismaa kunstnikud Võrumaal, mis on tänavuse festivali keskpunktiks, avalikele pindadele 15 seinamaali. Korraldajate hulka kuuluv Salme Kulmar jagab oma mõtteid eelmise nelja aasta silmatorkavaimatest teostest.

Essi Ruuskanen, 2018, Põlva bussijaam. Hoone lammutati 2021. aastal.

Foto: Kristina Masen

Nähes maali „Hoolitse enda põlvede eest”, said Põlva bussijaama saabujad endalt õigustatult küsida, ega nad ei ole sattunud mingisse teise Põlva dimensiooni. Maali lähtepunktiks võetud legend, mille kohaselt sai Põlva oma nime kirikusse müüritud põlvitava neiu järgi, kaob visuaalselt plahvatusliku sürrealismiprisma varju. Kavandi esmaesitlusel vallavalitsuses tabas ruumi küll valusalt pikk vaikus, aga selle katkestas abivallavanema heakskiitev rõõmuhüüd.

Laura Lehtinen, 2020, Jõhvi.

Foto: Dmitri Pentinen

Jõhvi Kunstikooli kõrval asuval alajaamal hakkavad silma mitmed tuttavad elemendid popkunstist, rääkimata kompositsiooni keskmes paljaid jalgu sirutavast Armani ülikonda kandvast Jean-Michel Basquiat’st. Kommunikatsioonierrori tõttu jäi alajaam maalimise ajal keset teetöid ning vapper kunstnik töötas kõrvatroppide ja peavaluga, aga sellegipoolest jagub tähendusrikkaid motiive neljal seinal vähemalt ühe kunstiajaloo õuesõppe tunni jaoks – ehk seepärast kiikabki Basquiat’ kutsuvalt kooli poole.

Johan Moorman, 2019, Mustvee.

Foto: Andra Kirna

Kui Mustvee linnast oleks antud välja arvutimäng, siis ümbrisel oleks see pilt. Algul pigem kohalike võimude peljatud, aga pärast maakonna kõige ägedamaks maaliks ristitud teost võib vaadata omamoodi futuristliku linnakaardina. Arhitektuurselt range kompositsioon koduselt tuttavate elementidega mõjub mõnusalt indie’likult. Preemiaks viisid majaelanikud kunstniku Peipsi järvele oma isikliku paadiga sõitma.

Multistab, 2018, Kanepi Gümnaasium.

Foto: Kristina Masen

Kanepi Gümnaasiumi seinal elav „Teadmistekorjaja” sümboliseerib kooli tublisid õpilasi, kes muudkui nopivad üles teadmisi. Muu hulgas pakub piltmõistatus võimalust nuputada, mitu nägu on pildile joonistatud ja kas laiali pillutud tähtedesse-elementidesse on kodeeritud mõni sõnum. Peamine diskussioon käib aga siiani selle ümber, kas pildi sisse on peidetud üks kanepileht.

Robin Nõgisto, 2021, Ahtme, Kohtla-Järve.

Foto: Dmitri Pentinen

Ühel päeval ilmus Ahtmes seinale hiiglaslik keelt näitav ja habetunud roosa pea, mis muutis kohalikud valvsaks. Järgmisel päeval lisandus peas istuv lasersilmadega lind ja toimuvat ei olnud võimalik enam salata – magalarajooni oli saabunud sürrealism. Julgemad käisid kunstnikuga vestlemas, aga peetud dialoogidki olid sürrealistlikud, sest kumbki eesti/vene pool rääkis teisele mõistmatus keeles.

RUA Tänavakunstifestival kestab veel 18. juunini Võrumaal.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Grafitile on seadused siiski selleks, et neist üle astuda. Intervjuu Anton Koovitiga
,
25 min

Grafitile on seadused siiski selleks, et neist üle astuda. Intervjuu Anton Koovitiga

Eesti tänavakunst vajab rohkem hulle ideid ja julgeid tegijaid, et inimestel oleks porises ja hallis linnaruumis ringi liikudes põhjust ka pilku kõrgemale tõsta.
Kunstifestival „Ma ei saa aru” otsib vana kooli grafiti fotosid
Eesti varase grafiti ajaloo üks legendaarsemaid taieseid „Crash”. Foto: Jaanus Hallmets
Eesti varase grafitiajaloo üks legendaarsemaid taieseid „Crash”.
1 min

Kunstifestival „Ma ei saa aru” otsib vana kooli grafiti fotosid

5. ja 6. juunil toimub Telliskivi Loomelinnakus esimest korda
kunstifestival „Ma ei saa aru”, mis toob kahel päeval fookusesse ühe kunstivaldkonna. Sel aastal on festivali keskmes tänavakunst.
Linnaruumikolumn: Kui alandaks linnades testosteroonitaset?
8 min

Linnaruumikolumn: Kui alandaks linnades testosteroonitaset?

Feminismi ideedest kantud ruumiloomel on maailmas ette näidata palju positiivseid algatusi ja sel on potentsiaali meie avalikku ruumi edendada, ent ometi pole see oma kanda siin ideoloogilise loosungina (veel?) eriti kinnitanud. Miks nii?
Müürileht