Eduard Vilde teatrikirge avav näitus Kastellaanimajas

Täna, 10. jaanuaril kell 15.00 avatakse Vilde muuseumis näituse „Vilde teatrist ja teater Vildest” esimene pool, mis avab teemat „Vilde teatrist”. Näitus tutvustab kirjanik Vilde teatrikirge, teda kui näitekirjanikku, dramaturgi, kriitikut ja visionääri ning toimub paralleelselt Vilde muuseumis ja Särevi Teatritoas. Näitus on pühendatud näidendile „Pisuhänd”, mis ilmus detsembris 100 aastat tagasi. Näituse on kujundanud Illimar Vihmar ja Sander Põllu.


Täna, 10. jaanuaril kell 15.00 avatakse Vilde muuseumis näituse „Vilde teatrist ja teater Vildest” esimene pool, mis avab teemat „Vilde teatrist”. Näitus tutvustab kirjanik Vilde teatrikirge, teda kui näitekirjanikku, dramaturgi, kriitikut ja visionääri ning toimub paralleelselt Vilde muuseumis ja Särevi Teatritoas. Näitus on pühendatud näidendile „Pisuhänd”, mis ilmus detsembris 100 aastat tagasi. Näituse on kujundanud Illimar Vihmar ja Sander Põllu.

Kastellaanimaja sisevaade

Kastellaanimaja sisevaade

Vilde suundumine draamaalale ei olnud hoopiski mitte juhuslik, kirjanik oli valmistunud selleks kogu oma kirjandusliku tegevuse kestel. Ta armus teatrisse juba oma 14. eluaastal, kui Brunbergide ehk Eduardi tädi pere nooruki Tallinnas saksa teatrisse kaasa võttis. Tema huvi teatri vastu oli nii suur, et ta tegi katset näitlejaks hakata, mis aga luhta läks, sest tal puudus selleks vajalik anne. Vilde oli õieti esimene, kelle sulest hakkasid järjekindlamalt ilmuma kirjutised eesti näitemängu kohta ja ta astub esile kui oma aja kõige kompetentsem teatrikriitik. Tema arvustuste peamiseks sihiks oli juhtida meie näitemängutegelasi ajast ja arust ajaviitetükkide juurest sisukamate ning elusügavamate lavateoste juurde. Vilde on öelnud: „Ma arvan aga, et ma kohe hakatusel näitekirjanikuks oleksin hakanud, kui see töö tol ajal tegijat vähegi tasuda oleks suutnud, kui meil üksainuski kunstikõrgune ja aineliselt paremini fundeeritud eesti teater oleks olnud”. Elu viis aga teist rada, Vilde asus tööle Virulase toimetusse ja jäi ajakirjanikupõlve pidama pikaks ajaks. Tema südameasjaks jäi aga väsimatu võitlus eesti kutselise teatri eest.

Näituse teine osa „Teater Vildest” avatakse Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi filiaalis Särevi Teatritoas (Tina 23-13) 23. jaanuaril. Särevi Teatritoas eksponeeritav näitus heidab pilgu Särevi ja Vilde kokkupuutepunktidele ning Eduard Vilde kolme näidendi – „Tabamata ime”, „Pisuhänd” ja „Side” – lavateekonnale, tuues esile näitlejate-lavastajate meenutusi ja fotosid kunagistest tähtlavastustest. Täpselt nii, nagu lavastaja ja dramatiseerija Andres Särev ja Eduard Vilde üksteist külastasid, saavad ka näituse külastajad võtta ette jalutuskäigu ühe suurmehe kodust teise.

25. jaanuaril kell 16.00 esitatakse taaslavastatud näitemängu „Tabamata ime” T-Teatri näitetrupi esituses. Lavastanud on selle Auri Jürna (VAT Teater). Esietendus ja ka järgnevad etendused toimuvad Vilde muuseumi suures saalis.

Valminud on ka haridusprogramm põhikoolile „Eesriide ees ja taga”, mis tutvustab teemasid näitekirjandus, teater ja tegelaskuju.

Vilde muuseumis on näitus avatud 30. märtsini 2014. Muuseum on üksikkülastajale avatud kolmapäevast pühapäevani, gruppidele esmaspäevast reedeni 11.00 – 17.00. Särevi Teatrituba on avatud etteteatamisel info@tmm.ee või 55605730 (Annely Voitka). Veebruaris on teatrituba avatud igal laupäeval 11.00 – 17.00. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni.

Lisainfot vaata ka siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Raamatusse püütud jumalik hullus
5 min

Raamatusse püütud jumalik hullus

„Hullunud Tartu” kõlab kui lubadus, et interdistsiplinaarse festivali ajal on Tartu linn see, kus valitseb vaba ja loov energia ning lõhutakse võimalikud piirid ja müürid meie peas.
Milline peaks olema kaasaegse kunstimuuseumi püsiekspositsioon?
Joanna Sokolowska.
6 min

Milline peaks olema kaasaegse kunstimuuseumi püsiekspositsioon?

21. novembril toimus Tartu Kunstimuuseumis kaasaegse kunstimuuseumi püsiekspositsiooni olemusega tegelev seminar „Kuidas kommunikeerida kogusid? Erinevad võimalused (püsi)näituseks”. Üritust külastas teiste seas ka kuraator Joanna Sokolowska, kes räägib lähemalt oma kogemusest Łódźis asuvas Muzeum Sztukis.
Rotermanni soolalaos avatakse reedel installatsioon-näitus „Vaba aine”
„Vaba Aine”: sotsiaalmeedia ja linnaruum
2 min

Rotermanni soolalaos avatakse reedel installatsioon-näitus „Vaba aine”

Reedel, 10. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis Rotermanni soolalaos XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni uurimisgrupi „Vaba aine” installatsioon-näitus.
Müürileht