Viva la Diva! Filmiõhtud legendaarsetest naistest eesti kinolinal

Alates tänasest kuni maikuuni toimuvad teisipäeviti Kinoliidu korraldatud filmiõhtud, mille sellekevadine seeria on pühendatud eesti filmiajalukku jälje jätnud naisrollidele. Pärast filme toimuvad modereeritud vestlusringid näitlejannadega.

Alates tänasest kuni maikuuni toimuvad teisipäeviti Kinoliidu korraldatud filmiõhtud, mille sellekevadine seeria on pühendatud eesti filmiajalukku jälje jätnud naisrollidele. Pärast filme toimuvad modereeritud vestlusringid näitlejannadega.

Ülle Kaljuste „Keskea rõõmudes". Foto: Oti Vasemaa, Filmiarhiivi kogu

Ülle Kaljuste „Keskea rõõmudes". Foto: Oti Vasemaa, Filmiarhiivi kogu

Täna, 17. aprillil kell 19 vaadatakse Kinoliidus Lembit Ulfsaki 1986. aasta filmi „Keskea rõõmud” (koos ingliskeelsete subtiitritega!) kahest keskeale lähenevatest heal järjel abielupaarist – Pille ja Tõnu ning Silva ja Hubert –, kes asuvad teele läbi suvise Eesti Võrumaa ravitseja Niguli poole, võttes seltsi ka Helena, kes on paremini kursis esoteeriliste tarkustega. Pärast linastust vestleb Tiina Lokk Pillet mänginud Maria Klenskajaga, Silvat mänginud Ülle Kaljustega ja Helena rollis olnud Kaie Mihkelsoniga.

Järgmisel teisipäeval, 25. aprillil tuleb vaatamisele Leida Laiuse 1979. aasta film „Kõrboja peremees”, mille peaosatäitja Kaie Mihkelsoniga vestleb Mirtel Pohla. 2. mail näidatakse Helle Murdmaa 1981. aastal loodud „Nukitsameest” ja Heino Parsi 1977. aasta nukufilmi „Kunksmoor” ning Margit Kilumets räägib Ita Everiga. Seeria viimase filmina saab 8. mail vaadata Kaljo Kiisa 1989. aastal lavastatud „Reginat” ning Jaan Tootsen kohtub isepäise nimirolli teinud Ülle Kaljustega.

Ürituse leiad Facebookis siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Eesti Kinoliidu manifest
Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins). Foto: Priit Mürk
Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins).
3 min

Eesti Kinoliidu manifest

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Kuna on loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid, võib järgnevast manifestist lugeda Kinoliidu sihte edaspidiseks.
Tüdruk, kes ihkab revolutsiooni keskele. Intervjuu Rea Lestaga
Rea Lest. Foto: Priit Mürk
,
10 min

Tüdruk, kes ihkab revolutsiooni keskele. Intervjuu Rea Lestaga

Veebruari alguses linastus Eesti kinodes Rainer Sarneti lavastatud ning Andrus Kiviräha romaanil „Rehepapp” põhinev linateos „November”. Rääkisime filmis lootusetult armunud talutüdrukut Liinat kehastava näitlejanna Rea Lestaga vabadusest, ajast ning Facebookist.
Filmikriitikute suleproov
Konkursi patroon on sel aastal näitleja, koomik ja rahvusvaheliselt tuntud spioon Bill Murray. Kaader filmist „The Life Aquatic with Steve Zissou”
2 min

Filmikriitikute suleproov

Kino Sõprus ja Müürileht kuulutavad välja noorte filmikriitikute konkursi. Ideaalne kandidaat on see, kes segab loomingulisust intelligentsi ja tundeelamustega ning liidab oma arvustusse ka isikupära ja sõltumatut intuitsiooni. Kuueliikmeline žürii võtab mõistagi otsustamisel arvesse arvustaja oskuslikku taustauuringut, argumentatsiooni ning sõnaosavust.
Müürileht