Voronja galeriis on 27. juunist 15. septembrini avatud Kiwa kureeritud näitus „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki”, mis võtab vaatluse alla eesti punk-kultuuri, keskendudes eriti punk-kunstile.

Kiwa ajab juttu esimest korda oma muusikat punkiks nimetanud ans. Suicide liikme Martin Reviga

Kiwa ajab juttu esimest korda oma muusikat punkiks nimetanud ans. Suicide liikme Martin Reviga

Näitus „Ajutine valitsus” esitab punk-hoiakut ilma seda üleliigselt defineerimata. Korraldajad eelistavad määratlust, et punk on nagu healoomuline viirus, mille mõju lööb vahel välja. Mõistame seejuures, et antud definitsioon ei ütle midagi erilist neile, kellel endal pole olnud au seda lugupeetud „viirust” põdeda.

Näitus keskendub punk-hoiakutele eelkõige läbi visuaalse kultuuri ja ilma vähimagi nostalgiata. Eesti kultuuris on punk olnud kohal juba viimased 20 okupatsiooni- ning 20 esimest iseseisvusaastat, kaks topeltdekaadi, mille vahetust märgib sümboolselt Villu Tamme rahvalikuks hitiks tõusnud lugu „Tere, Perestroika”. Punk on osa üleilmsest antikunsti traditsioonist, aga eesti kultuuriruumis on pungil – seoses erilise osaga rahvusliku taasiseseisvumise narratiivis ja kui kindlal dissidentluse vormil – suurem tähendus kui situatsionismil, dadal, anarhismil või neoismil. Eelmine kultuuriminister Rein Langki andis oma Punklaulupeo avakõnes mõista, et isegi „Viimse reliikvia” mõisapõletajad olid omamoodi protopunkarid.

Lähiajaloost ei tasu unustada näiteks selliste underground-staaride nagu Joel Steinfeldti, Albert Trapeeži, Aleksander Mülleri ning Matti Moguči hoiakuid ja žeste, mis kujundasid normatiivsusest üleastuvat vaimsust ja absurdi võimet tulla toime ümbritseva absurdiga. Nemad on Woodstockile ja Praha Kevadele järgnenud küüniliseks muutunud mentaalsuse esindajad, pungi eelkuulutajad. Dramaatilisest absurdi-irvest kui ainuvõimalikust reaktsioonist on punk nüüd ka endises ENSVs pigem ühiskonna pärast muret tundvaks kodanikualgatuseks metamorfeerunud, sümboliseerides endiselt enfant-terrible’likku suhet ühiskondlikku peavoolu ja võimudiskursustesse.

Näitusel osalevad Chungin (Indrek Spungin), Kadi Estland, Villu Tamme, Von Bomb, Edward von Lõngus, Herkki Erich Merila, Hardi Volmer ja Pära Trust, Anders Härm, Reginleif Trubetsky, Peeter Tooming, Martiini, Freddy Grenzmann jpt.

Näitusega kaasnevad kontserdid, performance’id, screening’ud, loengud ja töötoad.