Wolfredt – Tides (Moment of Collapse, 2020)

Trummar Margus Voolpriidu (Pia Fraus, Jan Helsing jt) projekt Wolfredt maalib oma kolmandal pikaltmängival „Tides” laia pintsliga kärisevaid helimaastikke, tehes sealjuures sügava kummarduse postrokitraditsioonile.

Trummar Margus Voolpriidu (Pia Fraus, Jan Helsing jt) projekt Wolfredt maalib oma kolmandal pikaltmängival „Tides” laia pintsliga kärisevaid helimaastikke, tehes sealjuures sügava kummarduse postrokitraditsioonile.

★★★☆☆

Samas jääb see traditsioonilisus juba pärast kolmandat lugu pisut liiga lihvitud pinnuna kõrvus häirima, laskmata sukelduda täieliku unustusega nendesse tumesinistesse sügavikesse, mida bänd justkui tormituulte hooga looks. Esialgu oli Wolfredt sooloprojekt. „Tidesi” jaoks võttis Voolpriit punti veel muusikuid, et asjale dünaamikat lisada. Mingil veidral kombel on aga dünaamika sellega just kaduma läinud, vähemalt kui võrrelda „Tidesi” Wolfredti eelmise kahe albumiga, mille lugudes on vahelduvust, meeldejäävaid teemasid ning meloodiaid tunduvalt rohkem. Ja kus oleks postrokk ilma meelte põhjadesse sööbivate teemadeta?

„Tides” on küll tuntava läbiva joonega ja see joon on igati ühtne, helimaailm on kindlalt live-bändi kõlaga, mis on vägagi tervitatav, aga kuidagi on üldpilt läinud nende helimüüride ehitamisega segaseks, lood kipuvad mattuma umbmäärasusse ja isegi eredama vundamendiga palad, nagu „Walrus Song”, ei saavuta selliseid kõrgusi, nagu nende algused justkui lubaksid. Lühidalt: puudu on voolavusest, mis ei anna albumi pealkirja meeles pidades rahu.

Isegi kui „Tides” pole päris kõrgeim mäetipp silmapiiril, on Wolfredt bänd, kelle kohalolu on Eesti skeenes hädavajalik. Selliseid võiks rohkemgi olla. Kujutan ette, et live’is (korraliku heliga) paneks nii mõnigi neist lugudest pea käima küll.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Wolfredt – Neverno (Seksound, 2016)

Wolfredt – Neverno (Seksound, 2016)

Wolfredti uus plaat, talle teine, mulle esimene, viib kulgema rahulikele helimaastikele, kus Pia Frausi ja Jan Helsingi trummar Margus Voolpriit helgete silmadega kondajaid oma sooja rüppe ootab. Esmalt ihaleb iga lugu taevasse ja lõpuks, pärast üheksat instrumentaaloopust jätab Wolfredt kuulajad tundmatusse kõlkuma.
Jan Helsing – Käed (2019)

Jan Helsing – Käed (2019)

2012. aastal sündinud eesti indie-roki ja dreampop’i klassikute (Pia Fraus, Imandra Lake, Dreamphish, Wolfredt) mitmest liikmest ja kirjanik Jan Kausist koosnev sõpruskond-rokigrupp hoiab eesti indie-loomakest kenasti kaitse all. 2019. jaanuaris ilmunud LP „Käed” tatsab oma olmepoeetilist eksistentsi kindlatel radadel ega lase neil rohtuda.
Argo Vals – In Loving Memory Of (Vaiguviiul, 2020)

Argo Vals – In Loving Memory Of (Vaiguviiul, 2020)

Argo Valsi kolmas kauamängiv „In Loving Memory Of” on mitmekülgne album, kus on peidus vastandlikud, aga ka sümbioosis kõlavad unelevad ning intensiivsed meloodiad.
Müürileht