Triin Tasuja arvab, et ajatult ja ajatust kirjutamiseks tuleb omandada oskus aeg enda ümbert kaotada. Selles leiab ta peamise vastuolu enda ja kodanluse vahel – kunst ei tunne kella, vaid seab eesmärgiks kõrgeima tarkuse vormi ehk tunnetuse. Luule on tajumise kunst. Triin lubab kirjutada nii kaua, kuni poeesia räägib ise oma keelt, ilma et peaks enam ühtki sõna kirjutama.

Illustratsioon: Helmi Arrak

Illustratsioon: Helmi Arrak

*

kui tunnen, et kõik
luuletused on kirjutatud
aga haigus ega öised
luupainajad pole mind ikka
rahule jätnud

siis soovin jälle
ärgata su kõrval
üllatuda avastades
et kõik on lihtsalt uni

ajast mis on läinud
mu üksinduse võtnud
ja hüljanud mu hirmu
et mind eales keegi

sõnadeta ei mõistaks