Tippkunstnike kujundatud autod jõuavad Kumusse

Pühapäevast, 14. aprillist saab Kumu kunstimuuseumi fuajees ja õues tasuta näha teoseid BMW Art Cars kollektsioonist. Kultuurikuu “Saksa kevad” raames eksponeeritakse nelja maailma tippkunstniku kujundatud autot. Näitusega kaasneb ka publikuprogramm, kus iga külastaja saab autovärvimisest ise osa võtta.


Pühapäevast, 14. aprillist saab Kumu kunstimuuseumi fuajees ja õues tasuta näha teoseid BMW Art Cars kollektsioonist. Kultuurikuu “Saksa kevad” raames eksponeeritakse nelja maailma tippkunstniku kujundatud autot. Näitusega kaasneb ka publikuprogramm, kus iga külastaja saab autovärvimisest ise osa võtta.

„Silmitsesin autot ikka ja jälle. Lõpuks tuli mul mõte kujutada autot
sellisena, nagu oleks sisemus väljastpoolt näha,” kommenteeris üks
kunstnikest – David Hockney – 1995. aastal valminud mudelit BMW 850 CSi, mille ta justkui pahupidi pööras, luues mulje, nagu paistaks auto läbi. Lisaks temale on Tallinnasse toodud kunstiautode autorid Roy Lichtenstein, A. R. Penck ja Jeff Koons.

Jeff Koonsi kujundatud auto
Jeff Koonsi kujundatud auto
Seite_H 90_basis1_ 010

Erakordseid kunstiautosid on varem eksponeeritud maailma tuntumates
muuseumides ja galeriides nagu Louvre, Guggenheim ja Shanghai
kunstimuuseum, ent vaid väga harva on saanud suur hulk neist kokku ühes paigas, viimati Londonis olümpiamängude ajal.

Projekt BMW Art Cars käivitus 1975. aastal, mil prantsuse oksjonipidajal ja ringrajasõitjal Hervé Poulainil õnnestus veenda Ameerika kunstnikku Alexander Calderi võtma ette enneolematu eksperiment. Nii andis BMW Calderi käsutusse võidusõiduauto 3.0 CSL ning sündiski kunsti ja tippdisaini ambitsioonikas sümbioos, mis astus maailma ette Le Mans’i 24-tunnisel võidusõidul. Sellest ajast saadik on muutnud BMW autosid kunstiteosteks 17 tuntud kunstnikku üle kogu maailma.

Neljal pühapäeval – 28. aprillil, 12. mail, 26. mail ja 9. juunil – kell 13 on võimalik publikul Kumu sisehoovis ka ise ühe auto kujundamises kätt proovida, nimelt värvitakse kunstitudengite juhendamisel kõigi osavõtjate ühistööna ehtsat BMW sõiduautot.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Surmad Veneetsias
Pussy Riot and FEMEN activists stage a protest against Russia’s presence after its absence following the 2022 invasion of Ukraine in front of the Russian pavilion, at the 2026 Art Venice Biennale, in Venice, Italy, Wednesday, May 6, 2026. (AP Photo/Luca Bruno)
7 min

Surmad Veneetsias

Tänavune Veneetsia biennaal on kantud konfliktidest, protestidest ja kohtuga ähvardamisest. Kuidas see kõik juhtus?
Müürilehe peatoimetajana jätkab Aleksander Tsapov
3 min

Müürilehe peatoimetajana jätkab Aleksander Tsapov

Viimased viis aastat Müürilehe peatoimetajana töötanud Aleksander Tsapov sai selles ametis jätkamiseks mandaadi ka järgmiseks kolmeks aastaks. Sel perioodil soovib Tsapov kaasajastada väljaande veebikodu, kasvatada uurivate ja allikapõhiste lugude osakaalu ning panna rohkem rõhku reaktiivsema digisisu loomisele. 
Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga
,
19 min

Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga

Müürileht jätkab traditsiooni kohtuda Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindava kunstnikuga vahetult enne avamist, et vestelda seekord nii elust kahe riigi vahel, vanemlusest kui ka kunstist.
Müürileht