Ekadents: kunstiteoste söömine ja ühise keele otsingud

1. mai galerii kolmeosalise näituseprogrammi lõpetab 28. aprillini avatud „Ekadents”, mis haakub 2012. aasta sügisel kunstimaailma ärkvele raputanud kaasaegse kunsti diskussiooniga.


1. mai galerii kolmeosalise näituseprogrammi lõpetab 28. aprillini avatud „Ekadents”, mis haakub 2012. aasta sügisel kunstimaailma ärkvele raputanud kaasaegse kunsti diskussiooniga.

Näituse tõukejõuks on tõdemused, et kuigi kaasaegse kunsti maine ühiskonnas on madal, nopitakse sel väljal rahvusvaheliste tunnustuste, eraraha jätkuva sissevoolu jms näol üha magusamaid vilju ning kunsti maine ei ole problemaatiline ainult Eestis, sarnases olukorras on kaasaegne kunst üle terve maailma. Seda silmas pidades hüljatakse näitusel vana ja uue, õige ja vale vastandamine ning tehakse ettepanek nautida kaasaegset kunsti küll mõneti dekadentlikult, kuid siiski sellisena, nagu see on.

Algselt Eesti Kunstiakadeemia kõige ärksamaid tudengitöid esitlev Marten Esko, Siim Ghert Preimani ja Gregor Tauli kuraatorinäitus arenes põlvkondlikule keelele toetudes kuraatorite ja kunstnike kollektiivseks platvormiks, kus teosed sündisid ühise mõttetöö viljana ega ole seetõttu ainsale autorile omistatavad. Lisaks on teosed, mis tõlgendavad erineval moel nimetatud diskussioonis esile kerkinud probleeme, ent suhestuvad vältimatult ka päevapoliitikaga, varustatud selgitavate seinatekstidega. Kuraatorite soov pole midagi vähem ambitsioonikamat, kui leida ühine keel kui mitte kõigi, siis vähemalt võimalikult paljude külastajatega.

„Ekadentsi” publikuprogrammi raames toimub galeriis kunstiteoste avalik söömine, mille toimumisajad avaldavad korraldajad näituse Facebooki lehel. Näituse lahtiolekuaegadel on avatud infopunkt, kus on alaliselt kohal vähemalt üks autor, kes vastab korduma kippuvatele küsimustele kaasaegse kunsti vallas.

Osalevad kunstnikud: Pavel Grebenjuk, Marten Esko, Eldar Jakubov, Siim Ghert Preiman, Henrik Rakitin, rühmitus SUHE, Gregor Taul, Marta Vaarik, Johan Elm, Sven Parker. Kuraatorid: Marten Esko, Siim Ghert Preiman, Gregor Taul. Galerii asub aadressil Suur-Karja 23 ja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 12.00–18.00

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Surmad Veneetsias
Pussy Riot and FEMEN activists stage a protest against Russia’s presence after its absence following the 2022 invasion of Ukraine in front of the Russian pavilion, at the 2026 Art Venice Biennale, in Venice, Italy, Wednesday, May 6, 2026. (AP Photo/Luca Bruno)
7 min

Surmad Veneetsias

Tänavune Veneetsia biennaal on kantud konfliktidest, protestidest ja kohtuga ähvardamisest. Kuidas see kõik juhtus?
Müürilehe peatoimetajana jätkab Aleksander Tsapov
3 min

Müürilehe peatoimetajana jätkab Aleksander Tsapov

Viimased viis aastat Müürilehe peatoimetajana töötanud Aleksander Tsapov sai selles ametis jätkamiseks mandaadi ka järgmiseks kolmeks aastaks. Sel perioodil soovib Tsapov kaasajastada väljaande veebikodu, kasvatada uurivate ja allikapõhiste lugude osakaalu ning panna rohkem rõhku reaktiivsema digisisu loomisele. 
Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga
,
19 min

Kus siis lapsed on? Intervjuu Merike Estnaga

Müürileht jätkab traditsiooni kohtuda Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindava kunstnikuga vahetult enne avamist, et vestelda seekord nii elust kahe riigi vahel, vanemlusest kui ka kunstist.
Müürileht