Eelmisel aastal ilmus Õunaviksi alt plaat „Yaki-Läki”, mille retsept oli üpriski eksootiline – rändav nokitseja Ramo Teder ehk Pastacas ja jaapani lo-fi-muusika grupeering Tenniscoats. Maitseelamus oli eksperimentaalne, veider, mängulustist pakatav ja konarlikult ilus. Nüüd on võimalik kuulata selle albumi remikse, mis on pressitud seekord vinüülile.
„Versions” on kui uhke Rootsi laud, kus valikus hõrgutavad suupisted igale maitsele. Menüü on maitsekalt tasakaalus, kuid samas mitmekülgne ja isikupärane. „Kokkadeks” on väärikas seltskond muusikuid ning kodumaiste artistide seas vürtsitavad LPd ka tõusva päikese maa interpreedid. Juba esimese looga (Daisuke Namiki remiks „Sinu plaatidest”) saab mõnuleda hommikuuimasuses ja märkamatult järgmise pala „Cup of Freedom” (Galaktlani töötlus) saatel elutoast kööki kohvi järele reivida. Palavad sõõmud muudab nautimuseks Epifoliumi „Yaki Udoni” muusikaline udu, mille saatel laisalt aias askeldava naabrimehe või -naise tegevust jälgida. Eksperimentaalsusele lisatakse pipart vahepalaga „Kuu peal ära uisuta”, milles naivistlik helikeel ja lüürika hetkeks müstikast äratavad. Fleckfumie teisendus „Yaki Udonist” on aga mõnus suvine reisimuusika alternatiivsemas kastmes. Mitmetahulisusega lööb kõige enam „Silmapiir”, kus Taavi Tulevi elektrooniline helikeel puudutab õrnalt, kuid tuntavalt tegelikkuse müstifikatsiooni. Plaadi lõpetab Imandra Lake’i indie-versioon loost „Sinu plaadid”, kuid Daisuke Namiki remiksile kipub see originaalsuse poolest pisut alla jääma.
„Yaki-Läki Versions” on valem meeldivaks hommikuks, mille saatel ärgata ja oma meeli virgutada. Olla pisut endaga, vahetevahel muiata ja paari lugu kaasa ümiseda, kuniks argipäev koduust tasapisi sulgema sunnib.
