ekke – Chasm (Detroit Underground, 2015)

Härra Ekke Västriku pikaltmängiv krabab esmalt tähelepanu palade ebatavapäraste narratiivsete pealkirjadega „Can’t I…”, „In General…” ja „Meanwhile…”. Elektroonilise muusika, žanri, mis on vokaali puudumise või vähemalt alatähtsustamise poolest lausa kohati pealetükkiv, on see üsna tabav lüke.

Härra Ekke Västriku pikaltmängiv krabab esmalt tähelepanu palade ebatavapäraste narratiivsete pealkirjadega „Can’t I…”, „In General…” ja „Meanwhile…”. Elektroonilise muusika, žanri, mis on vokaali puudumise või vähemalt alatähtsustamise poolest lausa kohati pealetükkiv, on see üsna tabav lüke.

Tõepoolest, palad progresseeruvad heliliselt, justkui neil oleks mõni jutustus edasi anda. Kas pealkirjad on vihjed neile või mõeldud vaid kujutlusvõime ülespiitsutamiseks, jääb vast kuulaja (ning muidugi autori) otsustada.

Õnneks tasub publiku pühendatud aeg ennast hästi ära, sest korduval kuulamisel hakkavad helirajad aina rohkem külge. Pooleldi ambientne teos ässitab kuulajat enda panust andma, komm tuleb esmalt nii-öelda paberist välja võtta. Rahulikud ning voolavad, kuid samas ka detailsed ning tähelepanu nõudvad palad meenutavad oma ehituselt ning stiililt vägagi Aphex Twini ning Squarepusherit, olles vaid veidi hapramad ning õrnemad.

Muidugi ei tähenda see rahumeelsus, et plaat üksluine oleks. Palad ei kaota iialgi oma mõju kuulaja üle, isegi kui ta arvab, et on muusika küüsist pagenud. Ootamatult kõlavad haripunktid toimivad imponeerivalt, kuid ei muutu iialgi väsitavaks. Kuulamist väärib see plaat kindlasti, aga mitte pelgalt möödaminnes, vaid end julgelt seiklusesse heites. Teekond on ju väärt rohkemgi kui sihtpunkt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plaadiarvustus: Aphex Twin – Selected Ambient Works 85–92 (Apollo, 2013 [1992])

Plaadiarvustus: Aphex Twin – Selected Ambient Works 85–92 (Apollo, 2013 [1992])

Aphex Twini võib-olla kõige olulisem album „Selected Ambient Works 85–92” antakse uuesti vinüülil välja. Käin poes ära, panen uue seebi kraanikaussi, kuivatan käed, vaatan korra peeglisse ja jalutan läbi korteri magamistuppa. Keeran krõks lahti…
Plaadiarvustus: Argo Vals – Nokturn (2015)

Plaadiarvustus: Argo Vals – Nokturn (2015)

Argo Vals kirjutab oma uue, järjekorras teise kauamängiva tagakaanel, et albumil olevaid lugusid innustasid looma öö ning minutid, mis eelnevad päikesetõusule. Palad on kantud pigem novembrikuisest ööpimedusest kui suvisest hämarusest. Järelikult on öö pikk. Aga mitte lõputu. Täpselt paraja pikkusega.
Plaadiarvustus: Talamak – Talamak EP (2015)

Plaadiarvustus: Talamak – Talamak EP (2015)

Lõuna-Eesti juurtega õhulise progepopi bänd Talamak on saanud neli aastat pärast avalikkuse ette ilmumist valmis oma esimese EP. Võimekate ja muusikaalaselt haritud interpreetide koostöös valminud plaat on kõrge tasemega sisse mängitud ja üldiselt pettumust ei valmista.
Müürileht