90ndad on tagasi!

Kelle kahjuks, kelle õnneks, aga aprill viib meid täies eheduses tagasi aega, mil kõige kõvemat muusikat tegid siinmail Nancy ja Best B4, külavahe kruusateedel kihutasid Žigullidega noored kuked, Kappa ja Adi dressid ning nabapluusid olid põhiline dress code ja longero voolas ojadena – 8. aprillil jõuab kinodesse režissöör Triin Ruumeti kauaoodatud täispikk linateos „Päevad, mis ajasid segadusse”.

Kelle kahjuks, kelle õnneks, aga aprill viib meid täies eheduses tagasi aega, mil kõige kõvemat muusikat tegid siinmail Nancy ja Best B4, külavahe kruusateedel kihutasid Žigullidega noored kuked, Kappa ja Adi dressid ning nabapluusid olid põhiline dress code ja longero voolas ojadena – 8. aprillil jõuab kinodesse režissöör Triin Ruumeti kauaoodatud täispikk linateos „Päevad, mis ajasid segadusse”.

Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia tegevus toimub 90ndate teises pooles ja jälgib peategelase Allari kulgemist ühelt südasuviselt Eestimaa peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.

Filmi peaosades mängivad Hendrik Toompere Jr ja Juhan Ulfsak. Lisaks teevad kaasa Jaanika Arum, Juss Haasma, Liina Vahtrik, Merle Palmiste, Taavi Eelmaa, Rasmus Kaljujärv, Merlyn Uusküla, Onu Bella jt. Filmi produtsent on Maie Rosmann-Lill, operaator Sten-Johan Lill ning stsenaariumi kirjutasid Triin Ruumet ja Greta Varts.

Vaata ka filmi autentset kodulehekülge ja sukeldu 90ndatesse.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Häkkeri ambivalentne eetika
7 min

Häkkeri ambivalentne eetika

Kuidas teha üht korralikku sarja, mis haarab ka 21. sajandi globaalset problemaatikat? 2015. aasta parima draamasarja kuldgloobuse võitnud „Mr. Robot” toob kokku küsimuse häkkeri eetikast, araabia kevade ja sellele järgnenud meeleolud ning ülemaailmse finantsebakindluse.
Tommy Wiseau’ „The Room”: tagantpoolt esimene
Greg Sestero (vasakul) ja Tommy Wiseau filmis „The Room”.
8 min

Tommy Wiseau’ „The Room”: tagantpoolt esimene

„The Room” (2003) on paranormaalne tragikomöödia, spordifilm ja softcore porno, millest valdav osa ei allu mitte mingile tavapärasele filmiloogikale.
Viis aastat Elektriteatrit
Elektriteatri seltskond (vasakult): Andres Kauts, Mihkel Salk ja Elo Vilks. Foto: Riste Lehari
Elektriteatri seltskond (vasakult): Andres Kauts, Mihkel Salk ja Elo Vilks.
6 min

Viis aastat Elektriteatrit

Ehkki Elektriteatri fuajees ei praksu masinas plaksumais ja saali minnakse pigemini teetassi või veinipokaaliga, on Tartu ainsal art house tüüpi kinol märtsikuus täitumas viies tegutsemisaasta, mille jooksul on vaatajaid kostitatud pea 700 erineva filmiga. Sünnipäevaeelset peo- ja filmijuttu ajasid Elektriteatri visionäär Andres Kauts, programmijuht Elo…
Müürileht