Anna hoogu: LasnaVILJAmägi

Reidi tee planeering ning Kalaranna arendus on andnud impulsi mitmetele algatustele, mis võitlevad hoogukoguva asfalteerimiskultuse vastu. Neist uusima projektiga plaanitakse Lasnamäe kanalisse sellel suvel rajada eksperimentaalne viljapõld. Linnapildis tavatu haljasala rajatakse Laagna tee sõiduridadevahelisele alale kuni Pallasti sillani, hõlmates enda alla ka sillalt kulgeva kasutuseta trepi.

Reidi tee planeering ning Kalaranna arendus on andnud impulsi mitmetele algatustele, mis võitlevad hoogukoguva asfalteerimiskultuse vastu. Neist uusima projektiga plaanitakse Lasnamäe kanalisse sellel suvel rajada eksperimentaalne viljapõld. Linnapildis tavatu haljasala rajatakse Laagna tee sõiduridadevahelisele alale kuni Pallasti sillani, hõlmates enda alla ka sillalt kulgeva kasutuseta trepi.

Foto ja graafika: LasnaVILJAmägi

Foto ja graafika: LasnaVILJAmägi

Ajalooliselt asusid Lasnamäe loopealsetel aladel Eesti esimesed viljapõllud, nüüd on plaan osake neist uuel kujul linnapõllumajanduse vormis taastada. Põllu rajamisel teostatakse pinnase täitetööd ning külvatakse odraseeme. „Oder on kõige vähenõudlikum teravili, mille juurestik vajab mullast kõigest 10–15 mm, taim ei lamandu kergesti kanalis tekkivate õhuvoolude jõul ning samuti on väga põuakindel,” ütlevad sõltumatud eksperdid.

Selleaastane viljapõld on prototüüpne ettevõtmine. Kui põld osutub viljakaks, võiks järgmistel aastatel põllumajandusmaana kasutusele võtta terve Laagna tee sõiduridadevahelise ala. Nii võiks Lasnamäest saada esimene omataoline urbanistlik põllumajanduskeskkond Eestis, milletaolisi katsetusi on tehtud ka teistes maailma suurlinnades. Taolist maaelu ning linnaruumi kooslust iseloomustab tänapäeval mõiste „re-wilding”.

Loodav viljapõld annab omapoolse panuse Euroopa Rohepealinna 2018 konkursil kandideeriva Tallinna võiduvõimalustesse.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Transgressiivne kartulipõld
Näitusevaade. Foto: Eda Lõhmuse erakogu.
Näitusevaade.
6 min

Transgressiivne kartulipõld

Tartu Kunstimajas sügise hakul avatud olnud Eda Lõhmuse näitusele „Põld / Field” oli maalide ja videote kõrval toodud eksponeerimiseks toatäis mulda. Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Henrik Sova kirjutab, mida põld kunstis tema jaoks tähendab.
Lasnamäe – uutmoodi kogukondlikkuse kasvulava
Näide Lasnamäe keldriäride mitmekesisusest, mida on oma fotoseerias „Kaubanduslik Lasnamäe” dokumenteerinud ka fotograaf Vladimir Ljadov. Foto: Vladimir Ljadov
7 min

Lasnamäe – uutmoodi kogukondlikkuse kasvulava

Kuueteistkümnest asumist, kaheksast mikrorajoonist ja kuuesaja viiekümnest korruselamust koosnev Lasnamäe on linn linnas. Paneelmajade betoonile ja anonüümsusele vaatamata on lasnamäelastegi seas tärkamas idee kohalikust asumiseltsist. See on Lasnaidee.
Arhitektuuri välkloeng: Reidi tee
Foto: promo

Arhitektuuri välkloeng: Reidi tee

Homme, 19. mail kell 19 toimub Projekteerijate Maja saalis (Rävala 8, Tallinn) Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng pealkirjaga „Kui suur on suur?”, kus teemaks on Reidi tee problemaatika. Õhtu moderaator, arhitekt Veronika Valk toob välkloengu lavale esinejad, kes üritavad vaadata kaugemale liikluslahendusest, radadest, ülekäikudest ja kergliiklusest…
Müürileht