Euroopa Liit peaks piirama metsa põletamist energia tootmiseks

Ülemaailme linnuliikide, nende elupaikade ning keskkonna säästmisele keskendunud organisatsioon BirdLife kritiseerib Euroopa Komisjoni äsjaavaldatud paketti taastuvenergeetikale üleminekuks, öeldes, et see ei adresseeri probleeme, mis puudutavad jätkusuutmatu bioenergia kasutust, vaid jätab ainult mulje, et nendega tegeletakse.

Ülemaailme linnuliikide, nende elupaikade ning keskkonna säästmisele keskendunud organisatsioon BirdLife kritiseerib Euroopa Komisjoni äsjaavaldatud paketti taastuvenergeetikale üleminekuks, öeldes, et see ei adresseeri probleeme, mis puudutavad jätkusuutmatu bioenergia kasutust, vaid jätab ainult mulje, et nendega tegeletakse.

Foto: Oregon Department of Forestry (CC by 2.0)

Foto: Oregon Department of Forestry (CC by 2.0)

BirdLife’i järgi on Euroopa kliima- ja energiapoliitika ehitatud müüdile, et bioenergia kui „taastuv energiaallikas” on läbinisti hea. Nende sõnul ei tähenda aga taastuv allikas seda, et see on samal ajal jätkusuutlik. Biomassi põletamine toob jätkuvalt kaasa CO2 emissiooni, mis võib mõningatele juhtudel kliimasoojenemisele veelgi hullemaks muuta. Lisaks on see kaasa aidanud loodusliku mitmekesisuse vähenemisele.

„Taastuvenergia paketti koostades oleks võinud Euroopa Komisjon lõpetada praeguse bioenergiakasutuse kahjulikud mõjud, näiteks metsa põletamise või teravilja kasutamise biogaasi tootmiseks. Kahjuks komisjon seda võimalust ei kasutanud ning ebaõnnestus taaskord oma bioenergeetika poliitikas. See tekitab ärevust, võttes arvesse fakti, et bioenergia moodustab Euroopa Liidu taastuvenergia kogumahust suure enamuse (65%),” kirjutab BirdLife oma pressiteates.

Euroopa Liit on väitnud, et püüab lõpetada taimsete ja loomsete biokütuste kasutamise ja vähendada neile mõeldud toetuseid aastaks 2020, kuid taastuvenergia direktiivi ettepanek näib astuvat sammu tagasi, nõudes kahjulike biokütuste vähendamist 7 protsendi asemel kõigest 3,8 protsenti ning seda alles 2030. aastaks.

BirdLife ütleb, et uus „jätkusuutlikkuse kriteerium” nõuab metsa biomassi osas ainult minimaalse riigisisese metsandusalase seadusandluse kehtestamist. Rahvusvahelistele kliimalepetele allakirjutamine riikide poolt pole piisav, et tagada bioenergeetilise emissiooni ja metsade liigkasutamise vähendamist. Komisjoni enda teaduslikud uuringud ja hinnang bioenergia seaduse ettepaneku mõjule kinnitavad, et metsade pidev bioenergia kasutamise kasv ei vii emissiooni vähenemiseni.

„EL peab piirama bioenergia kasutamist, selle asemel, et luua uusi viise neid kütteenergias ja transpordis rakendamiseks, ning lõpetama metsa ja teravilja kasutamise energia tootmiseks.”

Sini Eräjää, ELi bioenergiapoliitika ametnik BirdLife’is sõnas: „Teaduse ignoreerimine ja praeguse bioenergia kasutamise hävitavate mõjude kõrvalelükkamine ei pane neid probleeme haihtuma, see teeb need pigem hullemaks. EL peab piirama bioenergia kasutamist, selle asemel, et luua uusi viise neid kütteenergias ja transpordis rakendamiseks, ning lõpetama metsa ja teravilja kasutamise energia tootmiseks. Euroopa Komisjon peab bioenergiat puudutava osas tõtt rääkima.”

Kui Euroopa pürgib täieliku süsinikuvabaduse ja taastuvate energiaallikate aina laialdasema kasutamise poole, tuleb pöörata rohkem tähelepanu vastavate tehnoloogilistele lahendustele, et olla kindel, et need ei kahjustaks liigirikkust ning aitaks ka tegelikult kaasa süsiniku vähendamisele.

Birdlife’i esindaja Ariel Brunner sõnas: „Euroopa vajab mitte ainult oma mahu, vaid ka kvaliteedi poolest edasipüüdlikumat taastuvenergiat. Tugevamad turvalisusnõuded pole vajalikud mitte ainult selleks, et võidelda kahjuliku bioenergiaga, vaid tagada ka see, et tuule-, päikse ja teised taastuvad energiaallikad planeeritakse ja paigaldatakse õigesti. Komisjoni taastuvenergia paketist on endiselt puudu austus keskkonna vastu.”

„Euroopa keskkonnale ja ühiskonnale kahjulike biokütuste toetamine on skandaal, mida tunnistavad peaaegu kõik, kes selle toetustesüsteemist raha ei teeni. Euroopal on aeg see kraan lõplikult kinni keerata,” lisab Brunner.

Pikk rida teaduslikke uuringuid, kaasa arvatud need, mis tellitud Komisjoni enda poolt, on korduvalt tuvastanud, et biokütused viivad heitgaaside tõusuni ja neid on tihti seostatud inimeste ärakasutamise ja keskkonna hävitamisega.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kõik peab muutuma
Noored prantslased protestimas kliimamuutusi esilekutsuva tööstustegevuse vastu. Foto: Renee Altrov
Noored prantslased protestimas kliimamuutusi esilekutsuva tööstustegevuse vastu.
15 min

Kõik peab muutuma

Kapitalistlikust mentaliteedist kantud industriaalühiskonna ja poliitiliste jõudude aeg on ümber saanud. Kliimakatastroof, sotsiaalsed pinged ning suutmatus ja soovimatus neid lahendada on märk sellest, et muutuma peab kogu senine mõtteviis. Parem maailm on võimalik.
Kantsler eitab korruptsiooni metsanduspoliitikas
Vaade raielangile. Foto: Joonas Plaan (CC BY 2.0)
Vaade raielangile.
5 min

Kantsler eitab korruptsiooni metsanduspoliitikas

Kuna väidet keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve korruptiivsest seotusest puidutöösturitega ei saa tõestada, võtab ajakirjanik Linda-Mari Väli süüdistuse tagasi ning vabandab kantsleri ees. Samas ei muuda see ajakirjaniku sõnul tõsiasja, et praegune metsanduspoliitika on selgelt tööstuslike huvide poole kaldu.
Müürileht