Galerii: esilinastus Rainer Sarneti „November”

Eile esilinastus kinos Kosmos Andrus Kivirähki bestsellerist „Rehepapp” ainest saanud Rainer Sarneti „November”. Fantaasiafilm baseerub Eesti mütoloogial; koos on segu maagiast, mustast huumorist ja romantilisest armastusest.

Eile esilinastus kinos Kosmos Andrus Kivirähki bestsellerist „Rehepapp” ainest saanud Rainer Sarneti „November”. Fantaasiafilm baseerub Eesti mütoloogial; koos on segu maagiast, mustast huumorist ja romantilisest armastusest.

Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Varastatakse üksteise, Saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastatakse ka siis, kui aidad juba täis. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte.

Filmi peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud lootusetult ja õnnetult külapoiss Hansu. Igatsus paneb tüdruku jooksma libahunti ja hüppama jääkülma tiiki. Ta on valmis armastuse nimel surema. Pragmaatiliste talupoegade ette tõuseb küsimus: kas elu, mis nii suure vaevaga kätte võideldud, on üldse midagi väärt, kui selles puudub hing. Osades: Rea Lest, Jörgen Liik, Arvo Kukumägi, Heino Kalm, Katariina Unt, Taavi Eelmaa, Meelis Rämmeld, Dieter Laser jpt.

Fotod: Priit Mürk

Filmi režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet ning produtsent Katrin Kissa

Filmi režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet ning produtsent Katrin Kissa

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Nõiaprotsessid eile ja täna
„Die Hexe”, Albrecht Dürer, ca 1500. Foto: Wikimedia Commons
„Die Hexe”, Albrecht Dürer (ca 1500).
7 min

Nõiaprotsessid eile ja täna

Varauusaegses Euroopas nõiariitade süütamiseni viinud sündmused võisid saada alguse nii laste fantaasialennust kui ka harimatusest tingitud massihüsteeriast. Kuigi Euroopas on mastaapsed nõiaprotsessid ajalugu, pole tuleriitade söed üle maailma sugugi kustunud.
Täna mikroeelarved, homme Hollywood?
Lembit Ulfsak Oscarile kandideerinud „Mandariinides”
11 min

Täna mikroeelarved, homme Hollywood?

Eesti filmimaastikku painav krooniline raha- ja kogemustenappus võib lähiaastatel unustusehõlma vajuda. Koplisse kerkiv filmilinnak on oma potentsiaalilt suuteline mõjutama märkimisväärselt isegi Eesti majanduse arengukõverat.
Eesti Kinoliidu manifest
Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins). Foto: Priit Mürk
Pildil 6/9 Eesti Kinoliidu juhatusest. Vasakult Alvar Kõue, Hendrik Mägar, Marta Pulk, Tiiu-Ann Pello, Jaanis Valk ja Martti Helde (pildilt puudu Mare Raidma, Kristofer Piir ja Piret Tibbo-Hudgins).
3 min

Eesti Kinoliidu manifest

Eesti Kinoliidul täitub 2017. aastal 55 tegutsemisaastat. Järjepidevalt on kantud endas kodumaise filmikunsti edendamise ja rahvusliku filmikultuuri säilitamise vaimu. Kuna on loomulik, et poole sajandi jooksul muutuvad ühiskondlikud väärtused ja normid, võib järgnevast manifestist lugeda Kinoliidu sihte edaspidiseks.
Müürileht