Kumus avatakse näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus”

Neljapäeval, 16. märtsil kell 18 avatakse KUMU 5. korrusel Rebeka Põldsami kureeritud näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus” ühest huvitavaimast Eesti 20. sajandi skulptorist. Näitusel loovad konteksti ka teised rahvusvahelised naiskogemust kujutavad kunstnikud ning koorub välja Põdra erakordne võime väljendada skulptuuri- ja installatsioonivormis vaimseid ja kehalisi kogemusi.

Neljapäeval, 16. märtsil kell 18 avatakse KUMU 5. korrusel Rebeka Põldsami kureeritud näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus” ühest huvitavaimast Eesti 20. sajandi skulptorist. Näitusel loovad konteksti ka teised rahvusvahelised naiskogemust kujutavad kunstnikud ning koorub välja Põdra erakordne võime väljendada skulptuuri- ja installatsioonivormis vaimseid ja kehalisi kogemusi.

Anu Põdra skulptuur „Kompositsioon torso ja lapse kätega”, 1986, Eesti Kunstimuuseum

Anu Põdra skulptuur „Kompositsioon torso ja lapse kätega”, 1986, Eesti Kunstimuuseum

Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pooled on näitusel eksponeeritud. Peale selle on näituse osa Ana Mendieta „Mehhiko siluettide” fotosari ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon „Isikustatud kasvajad” on üks kunstniku võtmelisi teoseid, mis käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab oma vormilt habrast muusikainstrumenti. Katrin Koskaru keskendub uues maalisarjas sõdade tajumisele ja läbielamisele tagasivaates ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeediainstallatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näitusega küsitakse, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud kujutanud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas? Milline on tänase maailma naiskogemuse nägu? Kuivõrd saab kunstis estetiseerida ajaloosündmuste traagikat või nalja visata argimurede üle? Mida saab kunstnik abstraktse kunstiteose abil vaatajale kommunikeerida? Mis ühendab erinevatest riikidest pärit erinevatest põlvkondadest kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tea alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi?

Näitus „Anu Põder. Haprus on vaprus” jääb KUMUs avatuks 6. augustini 2017.
Vaata lisa KUMU kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Valgas avatakse Fideelia-Signe Rootsi näitus  „Naine kui kangelane”
Fideelia-Signe Roots „Suur Tõll”
,
2 min

Valgas avatakse Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane”

Homme, 7. märtsil kell 16 avatakse Valga Muuseumis Fideelia-Signe Rootsi näitus „Naine kui kangelane”. Kui varasematel näitustel käsitles kunstnik mütoloogiat ja ajalugu eraldi, on võetud nüüd eesmärgiks need kaks kokku viia.
Ebamugavad küsimused Venemaalt
Lehekülg näituse „Ebamugavad küsimused” töövihikust
,
2 min

Ebamugavad küsimused Venemaalt

Tartmusis on avatud näitus „Ebamugavad küsimused”, mis võtab luubi alla Venemaa kaasaegse kunsti. Seitset kunstnikku ja üht kunstnike rühmitust ühendavad nende loomingus käsitletavad ühiskonnakriitilised teemad, mis ei ole Venemaal ametlikult keelatud, kuid on ühiskonnas tabud või tekitavad paljudes inimestes ebamugavust.
Müürileht