Täna esietenduv „Lingua Franca” on saanud algtõuke Mikita lingvistilisest triloogiast

Täna, 24. aprillil esietendub Sõltumatu Tantsu Laval „Lingua Franca” – lavastus, mis on algtõuke saanud Valdur Mikita raamatutest „Lingvistiline mets”, „Metsik lingvistika” ja „Lindvistika”. 26. ja 27. aprillil näeb etendust ka Tartu Uues Teatris, et maikuus jälle hoogsasti pealinna siirduda.

Täna, 24. aprillil esietendub Sõltumatu Tantsu Laval „Lingua Franca” – lavastus, mis on algtõuke saanud Valdur Mikita raamatutest „Lingvistiline mets”, „Metsik lingvistika” ja „Lindvistika”. 26. ja 27. aprillil näeb etendust ka Tartu Uues Teatris, et maikuus jälle hoogsasti pealinna siirduda.

„Lingua Franca” trupp. Foto: press

„Lingua Franca” trupp. Foto: press

Tegemist on erinevaid kunstiliike ühendava lavastusega, kus lõimuvad sõna, liikumine, värvid, muusika, tekst, valgus, laul, lõhnad, helid, tants, hääled, mõte. Lavastuse peateema on küsimus, kuidas leida oma keel ja kuidas selle individuaalse märgisüsteemi abil ka teistega kõnelda.

Kuidas leida tee teiseni, kui iseendagagi suhestuda ei oska? Kust leida oma mõtetele ja liigutustele vorm, et need endaga kooskõlla ja teiseni viia? Mis on muusika morfoloogia ja liigutuse foneetika?

Etenduse mõte lükkus lahti eelkõige sünesteesiast ehk mitmiktajust, aga oma koht on selles ka liikuval metsapoeesial. Sünesteesia on fenomen, mida iseloomustab erinevate meelte eest vastutavate ajupiirkondade üheaegne aktiveerumine, mille tulemusena tekivad mitmeid meeli valdavad elamused. Nii näevad paljud sünesteedid helide vorme ja värve, tunnevad värvide lõhna, kuulevad puudutusi, teavad numbrite liikumismustreid jmt.

„Lingua Franca” eriilmelise trupi liikmed erinevad teineteisest nii soo, vanuse, rahvuse, uskumuste kui ka väljendusvahendite poolest. Üheskoos ja eraldi otsitakse nii igaühe individuaalset keelt kui ka ühist keelesüsteemide, rahvuste- ja religioonideülest kollektiivset suhtlemisviisi.

Infot etenduse kohta leiad siit ja siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

„Femmaaž” teeb kummarduse viiele revolutsioonilisele naisele
Sveta Grigorjeva. Foto: press
Sveta Grigorjeva.
1 min

„Femmaaž” teeb kummarduse viiele revolutsioonilisele naisele

Sõltumatu Tantsu Lava etendus „Femmaaž” on kummardus viiele naisele, kes tegid omal ajal tantsus soolodega revolutsioone. Või kui mitte revolutsioone, siis vähemalt midagi sellist, mis raputas senist arusaama tantsust ja tantsu üle mõtlemist üldiselt.
Furby tagasitulek
Hetk etenduselt. Foto: press
Hetk etenduselt.
,
1 min

Furby tagasitulek

Teisipäeval, 18. aprillil esietendub Vabal Laval Urmas Vadi lavastus „Furby tagasitulek”, kus püütakse vastuseid leida perekondlikule väsimusele.
Müürileht