Artur Alliksaare tundmatut luulet

Möödunud laupäeval, 15. aprillil oleks luuletaja Artur Alliksaar saanud 94-aastaseks. Sel puhul käis Lauri Sommer Eesti Kultuuriloolises Arhiivis poeedi käsikirju dešifreerimas ning leidis ja luges linti kümme eksperimentaalsemat teksti, mis on siiani jäänud laiemale publikule tundmatuks.

Artur Alliksaar poja Jürgeniga. Foto: teadmata autor

Artur Alliksaar poja Jürgeniga. Foto: teadmata autor

Sommer saadab luulesalvestist selliste sõnadega:

„Palju õnne synnipäevaks, Artur!

Loomingus trooninud Einar Maasik kirjeldas Su luulet nii „liiga sõnaohter, liiga koormatud kujunditega, originaalitsemine, mõtteuperpallid – see kõik hajutab, killustab lugeja tähelepanu, lugeja lausa upub detailide rägas, ei suuda haarata selgroogu, peamist, tervikmõtet” Olgu selle klouni sõnad, milled aeg ymber on pööranud, Sulle pahupidiseks synnipäevaõnnitluseks. Sinu looming läks inimestele sydamesse ja selgroogu, ajju, naerulihasesse, niudeisse ja kes teab veel, kuhu. Ja mida Elu ei ihnunud anda, selle andis Sulle Kunst.

Luuletustest on Sygissonett kirjutatud 7.X.1958, peale pikki aastaid Tartusse tagasi jõudnuna. „Rännuhullus” ja „Viimne valgus” pärinevad ilmselt vangistuse ajast, viiekymnendatest. „On elupuu all maas…” peaks sisu järgi otsustades kuuluma poeedi viimasesse eluaastasse ning on kirjutatud abikaasa Lindale ja poeg Jyrgenile mõeldes. Tähtvere veere peal on punane katoliku kirik, millest Artur kesklinna lonkides mööda käis. Kerge huumorivarjundiga pihi-luuletuses „Vabandage, auväärt paater…” oli käsikirjas yks väljalugematu sõna, mille asemele sai pandud ehk mitte liiga vale „salitsyyl”. Pikemalt deshifreerimist nõudev oli „Kindlasti kiirgavad koopad…”. Seal on paar umbkaudset lõiku, kuid tervikule saab olla telepaatiliselt kindel. Kahtlane on ka luuletuse „Väike unefinaal” autorsus. See võiks ju pärineda Andres Ehini sulest, kuid on trykitud Linda Alliksaare poolt. Ehini ja paljude teiste sõprade Arturile lugeda antud luuletused on Alliksaare arhiivis omaette mapis, kuid sealsed on kõik Andrese oma käega kirjutatud ja neist ilmneb hoopis, et hoopis tema oli yksvahe Arturi mõju all. Seega võiks see pisike kild ikkagi olla mõni meie sõbra AA paljudest eksperimentidest.”

„Rännuhullus” / „Sygissonett” / „Viimne valgus” / „Improvisatsioon imepärasusest äratatud impulssidega” / „Traav läbi kosmosenõmme kõhnade lõhnade 1–3″ / „Vabandage, auväärt paater” / „Väike unefinaal” / „Surm, himur mõrsja” / „On elupuu all maas…” / „Kindlasti kiirgavad koopad kunagi”

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas
Lust For Youth. Foto: press
1 min

Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas

Taani-Rootsi elektroonikaduo Lust For Youth annab 5. oktoobril oma esimese Eesti kontserdi Paavli Kultuurivabrikus. Bändi looming ulatub lo-fi cold wave eksperimentidest särava ja meloodilise süntpopini ning on tuntud oma pidevalt areneva ja emotsionaalselt haavatava keele poolest.
I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi
Sally C. Foto: press
2 min

I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi

17.–20. juulini Saaremaal Illiku laiul toimuv I Land Sound festival kuulutas välja oma 2025. aasta heli- ja päevategevuste rikkaliku kava. Tegemist on seni köige rahvusvahelisema ja ambitsioonikama peatükiga festivali ajaloos, mis tänavu kannab nime „Kaheksas Päev” ja…
EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

„lõputu festival” vastab oma pealkirjale – see on elust ja noorusest pulbitsev ning nakatav ja kaasahaarav album.
Müürileht