Hans-Gunter Locki „Melomehhaanikum” eksponeerib interaktiivseid heliobjekte

Homme, 15. septembril kell 19 avatakse Viljandi galeriis Supersonicum Hans-Gunter Locki isikunäitus „Melomehhaanikum”.

Homme, 15. septembril kell 19 avatakse Viljandi galeriis Supersonicum Hans-Gunter Locki isikunäitus „Melomehhaanikum”.

Hans-Gunter Lock. Foto: press

Hans-Gunter Lock. Foto: press

Näitusel eksponeeritakse interaktiivseid heliobjekte, mis mõjutavad omakorda kogu ruumi heli- ja valgusparameetreid.

Hans-Gunter Lock on Eestis tegutsev saksa päritolu helilooja. Ta on õppinud Leipzigi Felix Mendelssohn Bartholdy nimelises Muusika- ja Teatrikõrgkoolis muusikateooriat, professor Dimitri Terzakise juures kompositisiooni, professor Eckard Rödgeri juures elektroakustilist muusikat ning lõpetanud muusikateooria õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus osales elektroonilise muusika stuudio kursustel.

Septembrist 2002 kuni novembrini 2007 töötas Lock assistendina ning õpetas helisünteesi, sonogrammanalüüsi, arvutipõhist komponeerimist ja interaktiivset kompositsiooni Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroonilise muusika stuudios.

Samal ajal kandis ta stuudio elektroonilise muusika kontsertide kunstilise juhi rolli, esinedes näiteks nüüdismuusika festivalil NYYD. Alates novembrist 2007 on ta tegev Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia osakonna töökoja juhatajana.

Viimasel ajal on Hans-Gunter Lock üha enam tegelenud reaalajalise helisünteesiga ning helikeskkondade loomisega, millesse on kaasatud nii analoogsüntees ja digitaalsed elektroonilised instrumendid, kui ka akustilised pillid ja kaugjuhitavad elektromehaanilised vahendid nagu näiteks disklavier (MIDI-juhitud klaver).

Samuti on ta loonud muusikat, milles heli tekitamine on seotud füüsikaliste protsessidega ning kus füüsika ja muusika sidevahenditena on töös andurid. Mitmetes projektides on helisünteesi allikana kasutusel näiteks kaamerapõhine liikumistuvastus.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kiirkohting: Erik Alalooga
Erik Alalooga. Foto: press
Erik Alalooga.
4 min

Kiirkohting: Erik Alalooga

Sel laupäeval, 29. oktoobril toimub Punases Majas Üle Heli festivali raames kontsert, kus jõuab lavale helikunstnik Erik Alalooga ning Eduard Tee, Karolin Tamme ja Carmen Seljamaa koostöös valminud industriaalloits „Katastroof ja Dünaamika” – vene proletaarbiitniku, „hea revolutsionääri” ja tehnofiili Aleksei Gastevi poeesiast ajendatud teos.
Helipüüdja üheksandalt. Intervjuu Aivar Tõnsoga
15 min

Helipüüdja üheksandalt. Intervjuu Aivar Tõnsoga

Ajal, mil meie emotsioonid ja elud on salvestatud nutitelefonidesse ja sülearvutitesse, muusikat esitavad hologrammid ja seda loob inimeste kõrval tehisintellekt, räägime muusiku ja kontserdikorraldaja Aivar Tõnsoga heliloome olevikust ja tulevikust.
Mida eeldada avalikult kunstiinstitutsioonilt?
Maarin Mürk. Foto: Helen Melesk
Maarin Mürk.
3 min

Mida eeldada avalikult kunstiinstitutsioonilt?

Hiljuti EKKMis institutsioonide ja omaalgatuslike praktikate teemal toimunud ümarlaual esitasid Helsingis tegutseva ThirdSpace’i liikmed paneelis osalejatele järgmised küsimused: „Mida ma ootan avalikult rahastatud kunstiinstitutsioonidelt? Mille eest nad peaksid seisma?” Maarin Mürk sõnastab oma vastused. Kas kõlavad enesestmõistetavalt? Aga pole seda teps…
Müürileht