angelic milk – Divine Biker Love (PNKSLM, 2019)

Mõni aeg tagasi juhatas püha internet mind Peterburis pesitseva ansamblini angelic milk. Täiesti võõras kollektiiv, kuid nende visuaalne pool (pastelsed toonid, motikad ja lambad) andis lootust, et meeldiv võib olla ka looming.

Mõni aeg tagasi juhatas püha internet mind Peterburis pesitseva ansamblini angelic milk. Täiesti võõras kollektiiv, kuid nende visuaalne pool (pastelsed toonid, motikad ja lambad) andis lootust, et meeldiv võib olla ka looming.

Kiire guugeldamine näitab, et EPsid ja oode Rowland S. Howardile on avaldatud juba pikemat aega, ent aasta alguses võttis bändi lambaprintsess (jah, nii ta end sotsiaalmeedias nimetab) Sarah Persephona koos poistega ahjust välja oma esimese kauamängiva „Divine Biker Love”. Lugude nimistu järgi võiks olla vabalt tegemist mõne järjekordse trap’i-üllitisega – „BALL GAG KI$$”, „trust no 1”, „acida & coca-cola” –, ent see on hoopis selline bänd, mida sa satud kuulama täiesti kogemata Tallinn Music Weeki kolmandal õhtul Rockstarsi pimedasse keldrisse. Kitarririfid on ausad, efekte kajab korralikult ja igat lugu tahaks kaasa karjuda, kui vaid sõnadest aru saaks. Müra ja reverb’i sisse upuvad tegelikult totralt toredad read: „When I die, don’t get sad. Make a party by my bed with balloons and a cake. Play music loud, I won’t awake.”
„Divine Biker Love” ja angelic milk pole muusikamaastikul mingi uudne nähtus ning tegemist pole kindlasti 2019. aasta kõige originaalsema albumiga, kuid vana head indie-roki nostalgiat toob see küllaga. Kahju, et nad aastakümne või paari jagu hiljaks jäid…

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Jan Helsing – Käed (2019)

Jan Helsing – Käed (2019)

2012. aastal sündinud eesti indie-roki ja dreampop’i klassikute (Pia Fraus, Imandra Lake, Dreamphish, Wolfredt) mitmest liikmest ja kirjanik Jan Kausist koosnev sõpruskond-rokigrupp hoiab eesti indie-loomakest kenasti kaitse all. 2019. jaanuaris ilmunud LP „Käed” tatsab oma olmepoeetilist eksistentsi kindlatel radadel ega lase neil rohtuda.
Djerro – Djerrexxions (Eesti Pops, 2018)

Djerro – Djerrexxions (Eesti Pops, 2018)

Erektsioon on vastuoluline nähtus. See on mehelikkuse ja viljakuse sümbol – ühelt poolt loominguline võlukepike, teisalt agressiivne penetreeriv sau. Ta käitub iseäralikult: vahel tuleb ta õrnalt välja meelitada, mõnikord üllatab ta aga ette teatamata, langedes juhusliku stiimuli ohvriks.
Black Merlin – Kosua (Island of the Gods, 2018)

Black Merlin – Kosua (Island of the Gods, 2018)

„Kosua” on helidokument Black Merlini rännakust Paapua Uus-Guineas, kus ta salvestas ümbritseva subtroopika kihavust ja kohaliku hõimu traditsioonilisi laule, komponeerides neist albumi jagu eksootilist ambient’i.
Müürileht