HÕFF kummardab Vene ulmeanimatsiooni meistri ees

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival tutvustab esimest korda Eestis põhjalikumalt Vene teaduslik-fantastiliste animafilmide režissööri Vladimir Tarassovi loomingut.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival tutvustab esimest korda Eestis põhjalikumalt Vene teaduslik-fantastiliste animafilmide režissööri Vladimir Tarassovi loomingut.

„Tagasitulek”, kogu maailm üritab äratada kosmoses uinunud kosmonauti. Foto: kaader filmist

Tänavu 80-aastaseks saanud vanameistri käe all valmis 1970.–1980. aastatel hulk linateoseid, mis käsitlesid kosmoseteema kaudu inimese hingeelulisi küsimusi, ühise keele leidmist, inimeseks olemist kõige laiemas mõttes. Tema filmist „Tagasitulek” pärit lause „Ärgake, kosmonaut!” on üks tuntumaid filmitsitaate, mida kasutatakse siiani kõige erinevamates mõtteseostes. Film „Kontakt” sai aga nõnda populaarseks, et selle muusikalist tunnusviisi – Nino Rota kirjutatud „Ristiisa” meloodiat – hakati 1980ndatel Leningradis kasutama diskoõhtutel: kui noormees tahtis tütarlapsega tutvuda, vilistas ta seda ja kui neiu oli nõus, vilistas ta vastu.

„Kontakti” peetakse siiani autori visiitkaardiks – see „Kollase allveelaeva” mõjuline psühhedeelne linateos, mis jutustab huumoriprisma kaudu kohtumisest maavälise tsivilisatsiooniga, võitis 1979. aastal mitu auhinda, sh Trieste teaduslik-fantastiliste filmide festivalil.

Tarassov ise on nimetanud teadusulmet õhuaknaks, mille kaudu sai ennast realiseerida vabamalt ja julgemalt kui teistes žanrites, animatsiooni aga inimkonna esperantoks. Mitmel puhul on ta esile tõstnud ka Eesti animatsiooni, nimeliselt Rein Raamatut ja Priit Pärna.

Ulmeekspert Jüri Kallase sõnul oli Tarassov kõige järjekindlamaid ulme viljelejaid nõukogude animatsioonis. „Tema filme «Kontakt» ja «Mäekuru» näidatakse Venemaa suurtes telekanalites tänaseni keskeltläbi kaks korda aastas. Uuemal ajal on Tarassov tegutsenud peamiselt õppejõuna Venemaal, kuid ka Iraanis ja Indias, viimases võib teda lugeda suisa kohaliku animatsiooni üheks rajajaks,” ütles ta.

Haapsalus jõuab ekraanile neli Tarassovi filmi: “Marss edasi, aeg!” (1977), „Kontakt” (1978), „Tagasitulek” (1980), ja „Mäekuru” (1988), mis kõik kuuluvad tema tuntumate sekka. Võimalik, et festivali külastab ka eakas maestro ise.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival leiab tänavu aset 25.–28. aprillini.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe filmisoovitused: HÕFF 2017
Kaader Flying Lotuse filmist „Kuso”
5 min

Müürilehe filmisoovitused: HÕFF 2017

Sel nädalavahetusel, 28.–30. aprillil voolavad ekstreemfilmide armastajad üle Eesti kokku Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivalile. Müürileht tegi mõnusalt õõvastava programmi hulgast oma valiku.
Õõva täis kevadpuhkus mudapealinnas ehk HÕFF 12
Tegelasi HÕFFi avamisel. Foto: Ann Kaer
Tegelasi HÕFFi avamiselt.
7 min

Õõva täis kevadpuhkus mudapealinnas ehk HÕFF 12

Oliver Paadik käis 10. korda Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festivalil ja nentis, et hoolimata viimastel aastatel toimunud fookuse laienemisest žanrifilmidele üldisemalt, on tegemist ühe mõnusaima atmosfääriga üritusega meie festivalimaastikul.
Reaalsete tagajärgedega metafoorsed sõjamängud
Illustratsioon: Vahram Muradyan
16 min

Reaalsete tagajärgedega metafoorsed sõjamängud

Gamergate on hirmutav pilguheit sellesse, milline näeb välja üks virtuaalmeediumi vahendusel sündinud primitiivne hõimukogukond, kuhu moodne ühiskond on praeguste tendentside jätkudes tervikuna naasmas.
Müürileht