Müürilehe loetumad artiklid 2019. aastal

2019. aasta loetumate veebiartiklite seast leiame nii päevakajalisemat kui igavikulisemat, teemadest on lugejaid kõnetanud nii zen, keskkond, alkohol kui viha.


Müürileht

2019. aasta loetumate veebiartiklite seast leiame nii päevakajalisemat kui igavikulisemat, teemadest on lugejaid kõnetanud nii zen, keskkond, alkohol kui viha.

Andres Maimiku essee „Viha anatoomia” illustratsioon. Autor: Jaan Rõõmus

Taas hakkab aastaring täis saama ja jällegi on aeg küps põhjalikeks meenutusteks, kokkuvõteteks, spekulatsioonideks ning järeldusteks. Milliseid lugusid on meie kallid lugejad aasta jooksul iseäranis hinnanud, mis küsimused on enim kõnetanud? Järgneb 2019. aasta veebistatistika TOP10 juhuslikus järjekorras.

Põhjalikult valmistab meile rõõmu esiteks see, et lugejad eriti suurt huvi tundnud lausa kahe pika persooniintervjuu vastu, esile olete tõstnud Henri Kõivu vestlust Aet Annistiga („Kuidas onu Heino hakkas ühiskonnale vastu töötama”) ilmajäetuse teemale pühendatud septembrinumbrist ning Maia Tammjärve kõnelust Meelis Oidsaluga („Põhiõigused ei ole maailmavaate küsimus”) sõnavabaduse küsimust lahanud mainumbrist.

Nagu tavaks saanud, on sellegi aasta TOPi pääsenud Andres Maimik, sedakorda esseega „Viha anatoomia” aktivismiteemalisest veebruarinumbrist. Zen-rubriigist on loetumate hulka tõusnud aga jaanuarilehes ilmunud Kadi Viigi artikkel „Mina, mina, mina: mindfulness kui egoistlik praktika”, aga muidugi on meie lugejaid huvitanud ka Helen Tammemäe ja Mariliis Mõttuse poolt septembris püstitatud küsimus „Kuus põhjust, miks lumehelbeke on õnnetu”.

Õnneks leiame loetavuse absoluutsest tipust ka mõned maisemad teemad, esiteks Ave Taaveti võluva loo „„Mu koduke on tilluke…” – kinnisvaraprobleemidest lastelauludes” täienisti kinnisvaraküsimustele pühendatud aprillinumbrist ning ainsa juhtkirjana on kõnealusele kõrgeimale pjedestaalile tõusnud Aleksander TsapoviSööme end surnuks ehk Heaoluühiskonna toiduneuroos” toiduteemalisest oktoobrinumbrist.

Aet Annist ja Meelis Oidsalu. Fotod: Ken Mürk

Et 2019. aasta on selgelt aasta, mil keskkond ka nende inimeste teadvusse tõusis, kes varem end sellest kõrvale olid suutnud hoida, näitab seegi, et alles 10. detsembril Müürilehe veebis ilmunud Martijin Katani artikkel „Puude põletamine elektrijaamades on hullumeelsus!” (tlk Martin Luiga) tegi aasta lõpus nii kiire spurdi, et pääses samuti 2019. aasta loetumate artiklite hulka. Päevakajalisemate teemade hulgast leiame aasta tipust aga Tanel Müti päevakommentaari „Tallinna alkoholimüügi piirangu mõju on kohalikule öömajandusele halvav”, aga ka kahjuks 5. juulil veebis ilmunud järelehüüde võrratule Marju Lepajõele.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kuidas onu Heino hakkas ühiskonnale vastu töötama. Intervjuu Aet Annistiga
Aet Annist.
25 min

Kuidas onu Heino hakkas ühiskonnale vastu töötama. Intervjuu Aet Annistiga

Taasiseseisvunud Eesti eduloo varjuküljeks on sajad kummituskülad, lagunenud peresuhted, alkoholisurmad, kaugtöö Soomes, üksindus, häbi. See intervjuu on teekaart ilmajäetuse mõistmiseks.
Müürileht