Aastal 2017 loeti Müürilehest nii surmast kui pendelrändest, nii seksist kui hipisaare seiklustest. Toome siinkohal artiklite TOP10 juhuslikus järjekorras.

Kahjuks raputasid meiegi lugejaid 2017. aastal kaks ootamatut surma: meie seast lahkusid lühikese aja jooksul kunstnik Anna-Stina Treumund ja kirjanik Margus Karu, palju loeti palju just nendele pühendatud järelhüüde, mis ilmusid suvenumbris ja veebis. TOP10-sse mahtus ka Gea Grigorjevi intervjuu Rivo Sarapikuga, „Surmast rääkimine pole mitte meditatsioon suremisest, vaid elu elamisest*”.

Triin Heinla artikkel „Vabadusest ja mugavusest – reisikiri hipisaarelt” põhjustas üürikeseks ajaks meie (sotsiaal)meedias lausa tormi veeklaasis ja kinnistas seega endale kõrge koha 2017. aasta Müürilehe loetumate artiklite hulgas. Mitmeid kordi kerkis aasta jooksul taas aktuaalseks ka Keiu Telve artikkel „Töö Soomes, kodu Eestis – pendeltöötajate perekonna kaitseks”, mis ilmus rännuteemalises mainumbris. Samuti loeti ohtrasti Andres Maimiku artiklit „Lõvikuningas on alasti” meesteteemalisest novembrinumbrist. TOP10 vääriliseks osutus lugejate otsusel ka Liza Langa artikkel „Võidujooks vasikaga ehk Transsoolisena Eestis”, mille tõime lugejateni seksiteemalises märtsinumbris.

Oluliseks teemaplokiks lõppeva aasta lugejate eeslistustes saigi mitte-ehk-nii-ootamatult seks! Nii mahtusid kümne loetuma teksti hulka ka märtsunumbris ilmunud Tuudur-Jaan Rekkori „Maaja 2.0 (53 munni on piir)” ja Andreas Kalkuni ajalukku vaatav käsitlus „Talurahva seksuaalelu mõistatusi”.

Last but not least köitis lugejate tähelepanu detsembri lõpus veebis ilmunud Müürilehe jõulutoimetuse tekst „Pühad reptiilide ja alkoaktsiisita – juhend ohtlike teemade vältimiseks jõululauas”.

Täname kõiki lugejaid ja loodame teie kõigiga kohtuda uuel aastal juba uute teemadega!