Tallinna Fotokuu satelliitprogramm ootab kogukondlikke ja kollektiivseid algatusi

Kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu ’21 kuulutab välja avaliku konkursi satelliitprogrammi projektide leidmiseks. 1. septembrist 17. oktoobrini toimuva biennaali raamistiku loob seekord kollektiivsusele, koostööle ning jätkusuutlikkusele pühendumine.


Kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu ’21 kuulutab välja avaliku konkursi satelliitprogrammi projektide leidmiseks. 1. septembrist 17. oktoobrini toimuva biennaali raamistiku loob seekord kollektiivsusele, koostööle ning jätkusuutlikkusele pühendumine.

Hans Jakob Väär, „Päikse käes” (2018)

Soovituslikult põhiprogrammi temaatikaga suhestuvate projektidega on satelliitprogrammi oodatud kandideerima kollektiivid, kunstnikud, kuraatorid, teadurid, disainerid, kirjutajad ja teised valdkondadeülesed mõtlejad. Projekte võivad esitada nii väljakujunenud programmiga organisatsioonid kui ka uued platvormid. Biennaali satelliitprojektideks sobivad näitused, raamatuesitlused, performance’id, linnarännakud, lugemisõhtud ja muu formaadiga sündmused. Projektid võivad aset leida nii era- kui avalikus ruumis Tallinnas ja selle lähiümbruses ning peaksid toimuma biennaali vältel septembris ja oktoobris 2021.

Fotokuu peab oluliseks kaasaegset pildikultuuri, kuid laieneb fotograafia lähtekohtade juurest nägemis- ja vaatamisviiside esiletoomisele ühiskonnas. Sel korral keskendub biennaali põhiprogramm toimetuleku ja kohanemise strateegiatele ning kogukonna loomisele neil keerulistel ja murrangulistel aegadel. Olulise fookusena on tänavu lisandunud Eesti ja Venemaa kultuurikogukondade koostöö elavdamine ning kohalike rahvusvähemuste kaasamine. Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi eesmärk on lisaks biennaali põhiprogrammile tutvustada kohalikule ja rahvusvahelisele külastajale erilaadseid kunstnikke, näitusepaiku ja loomingulisi algatusi. 

Tallinna Fotokuu 21 kunstilise juhi Kulla Laasi sõnul võimaldatakse satelliitprogrammi projektidele esmakordselt ka rahaline toetus, mille eesmärgiks on aidata kaasa kollektiivsete ja kogukondlike algatuste ning võimalike pikemaajalistele koostööde tekkele. „Esimest korda satelliitprogrammi projektidele suunatud stipendiumitega soovime toetada eksperimentaalsete tegevuste algatamist, mis liiguksid väljaspoole tavapäraseid näitusepindu ning avaksid linnaruumis sotsiaalseid valupunkte ning võimalusi diskussiooniks,” lisab Laas. Esitatud projektidest kahele jagatakse välja stipendiumid suuruses 500 eurot, kogusummas 1000 eurot.

Tallinna Fotokuu ’21 satelliitprogrammi valitud projekte tutvustatakse biennaali ametlikes kommunikatsioonikanalites, esindatakse biennaali tutvustusmaterjalides, tutvustatakse rahvusvahelistele professionaalidele, kaasatakse biennaali kesksetesse sündmustesse ning publikuprogrammidesse. 

Projekti korraldajad vastutavad (näituse)paiga leidmise ning kõigi kulude eest, mida projekti elluviimine nõuab.

Taotlusele tuleb lisada projektikirjeldus, CV või iga osaleja biograafia ja 3–5 projekti tutvustavat kujutist. Taotluste esitamise tähtaeg on 9. mai 2021 keskööl, täites taotlusvormi siin. Kaasatavad projektid valivad välja Tallinna Fotokuu ’21 biennaali korraldajad koostöös nõuandva kojaga. Osalejaid teavitatakse tulemustest 14. maiks 2021.

Tallinna Fotokuu ’21 biennaali peanäituse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) kureerib Peterburi päritolu loomeühendus TOK (Anna Bitkina ja Maria Veits). Tallinna Fotokuu ’21 põhiprogrammi kuuluvad lisaks rahvusvahelisele rühmanäitusele EKKMis ka kunstnikufilmide programm kinos Sõprus, esmakordselt biennaali raames toimuv rahvusvaheline sümpoosion ning Foto Tallinn kunstimess Kai kunstikeskuses. Samuti korraldatakse Tallinna Fotokuu 21 raames taas rahvusvahelist professionaalide nädalat, mis on loodud kunstitöötajate koostöövõimaluste edendamiseks.

Tutvu Fotokuu programmiga siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Inimene kujutises – märkmeid jäädvustusajastust
Kristjan Peik
10 min

Inimene kujutises – märkmeid jäädvustusajastust

Visuaalse sisu vohamine on tõuganud selle loojad märkamatult kujutise hegemoonia lõksu, milles reaalsus on rakendatud kuvandiloome vankri ette. Selleks kasutatakse seejuures reklaamitööstusest laenatud tööriistakasti.
Visuaalse esteetika neurobioloogilised lätted
11 min

Visuaalse esteetika neurobioloogilised lätted

Kuidas seletada esteetilist kogemust ajutegevuse kaudu? Miks mõjub kitš ühele eemaletõukavalt ja teisele kaunilt? Kuidas mõjutavad meie tajukogemust sümmeetria (või selle puudumine) looduses ja perspektiiv (või selle puudumine) kunstis?
„Peaks katsuma rohkem vana metsa moodi olla.” Vestlevad Märt-Matis Lill ja Peeter Laurits
14 min

„Peaks katsuma rohkem vana metsa moodi olla.” Vestlevad Märt-Matis Lill ja Peeter Laurits

Arhailise kultuuri elementidest moodustub meie kultuuriruumi mikrobioom – nähtamatu, aga kaalukas kogum, mis määrab meie toimimisprotsesse ja paneb paika suutlikkuse kohaneda ootamatustega. Sellest moodustub meie kultuuriline DNA.
Müürileht