Jaan Pärn ja Pahad Seemned – Praktiliselt valmis (2021)

Jaan Pärn ja Pahad Seemned iseloomustavad end järgmise lausega: „Kasvasime üles hullumeelsete 90. aastate Tartu Ülikooli geograafide matkalõkete suitsus, keldrikõrtsides ja kultuurimajade lavadel.”

Jaan Pärn ja Pahad Seemned iseloomustavad end järgmise lausega: „Kasvasime üles hullumeelsete 90. aastate Tartu Ülikooli geograafide matkalõkete suitsus, keldrikõrtsides ja kultuurimajade lavadel.”

★★★★☆

Albumil „Praktiliselt valmis” kuuleb, kuidas lõke ühele või teisele mõjus, nimelt leiab sealt pea iga bändiliikme kirjutatud muusikat ja tekste ning sama agaralt vahetuvad ka lugude solistid.

Sugestiivne vokaal, paeluv lüürika ja kitarriohtrus vuristavad kokku kokteili Genialistide, Ursula, Jääääre, Leegitseva Sidruni ja Vaiko Epliku varasema muusika kõlapildist. Samuti on oluliseks märksõnaks kontrast: Seemned kompavad meeleolusid unesoojast mänglevani, paranoilisest toore ja tõmblevani, läbivaks jäävad ladusad ja mitmekihilised laulutekstid.

Esimesel kuulamisel tekitas vastakaid tundeid olegsõlglik esteetika laulus „Ülepea”, aga nüüdseks on see leidnud täiesti loogilise koha selles toredalt absurdses kimbus. Tõeliseks kõrvaussiks on aga „Patsi ja lokkidega mees”, mis tundub olevat sündinud tõsielulisest traagikast (mees on teadagi literaat / ja mina lihtne geograaf).

Eriline elamus on albumi keskne pala „Olla keegi”, mis mõjub flashback’ina Bläck Rokiti aegadest, ainult et Ojapets viskleks justkui droogide, Spiel’i, kitarride ja eksistentsiaalsete küsimuste küüsis. Seda mahedam on sellele järgnev megaakustiline „Keeks”, mis meenutab Pastaca kunagisi hubisevaid lo-fi-meeleolusid; paraku saab sai juba pooleteise minuti järel otsa.

Praksuv leek ja kultuurimaja puidulõhn on tõepoolest tajutavad pea kõigis lauludes, ent see ei häiri ega mõju korduvalt. Pigem on „Praktiliselt valmis” üks lopsakas ja huumoriga vürtsitatud saunaviht, mida on kastetud innukalt õhtustesse jutuajamistesse ja sürreaalsesse omailma. Ja nii ta seal kerise kõrval vibreerib, kuni kidravõim välja lülitatakse.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Ans. Andur – Uus palav päev (Agrosound, 2021)

Ans. Andur – Uus palav päev (Agrosound, 2021)

Paide indie-pundi Ans. Anduri puhul on tegu juba väikestviisi vanameistritega. Vananemise märke ilmutavad nad vähe, aga arenevad muudkui meisterlikumaks.
Galerii: Never forget! Järelehüüd Zavoodile (1995–2021)
21 min

Galerii: Never forget! Järelehüüd Zavoodile (1995–2021)

Kuigi abstraktseid kõlakaid sellest, kuidas Zavood vist pannakse varsti kinni, mäletame kõik, tuli läinud reedene teadaanne, et nädalavahetusel peetaksegi tõesti Zavoodi viimased peod, kuidagi eriliselt suure šokina. 26 aasta sisse on mahtunud igasugu lugusid ja nii palusimegi paaril…
Teravmoon – Loodan, et sul pole paha meel (2021)

Teravmoon – Loodan, et sul pole paha meel (2021)

Teravmoona debüütalbum pendeldab pidevalt suurejoonelise ja naeruväärse vahel, täpselt nagu komöödiarokk peakski seda tegema.
Müürileht