Fotospurt: Udused lained*

Publikumenu taotlevate näituste vahel jääb FOKU väljapanek oma malbuses varju. Professionaalselt teostatud pehmes eskapismis võib aga olla oma võlu.


Publikumenu taotlevate näituste vahel jääb FOKU väljapanek oma malbuses varju. Professionaalselt teostatud pehmes eskapismis võib aga olla oma võlu.

★★★★★★★☆☆☆

„FOKU esitleb: Valik Eesti kaasaegset fotokunsti” (25. mai – 6. september). Fotokunstnike Ühenduse näitus Fotografiskas. Kureeris Kaisa Maasik. Kunstnikud Eve Kiiler, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Tanja Muravskaja, Birgit Püve, Cloe Jancis, Marge Monko jt.

Vaade näitusele. Foto: Kaisa Maasik
Vaade näitusele.

Käisin mõned nädalad tagasi Kihnus, kus sattusin ühel vihmasel päeval Mõnu tallu folkmuusikakontserdile. Nad esinesid Taanist pärit käsitöötudengitele, kes, kord seistes, kord vooditel istudes, hardalt kuulasid. Kihnlased seletasid, et toitu kuulajatele ei anta, see hajutavat tähelepanu. Kui tullakse kontserdile, siis tullakse kuulama.

Kui tullakse Fotografiskasse, siis tullakse…?

2019. aastal avatud rahvusvahelise fotokunstikeskuse seintel on seni eksponeeritud vaid käputäie eestlaste töid. Praeguseks 44-liikmeliseks kasvanud FOKUle on näitus oluline vaheetapp, sest see toob fotokunsti kohtuma peaaegu tavaliste inimestega peaaegu tavalisse kohvikusse. Kuuenda korruse väljapanek saab jala restorani ukse vahele. Sellest on võimatu mitte mööduda, kuid just see võib saada saatuslikuks – vaevalt jõuad süveneda, kui juba võtabki lift su peale ja viib minema.

Näituse kuraatori Kaisa Maasiku sõnul olid näituse koostamisel olulisteks kriteeriumiteks kunstnike endi aktiivne huvi, valmis teosed ja viimaste võime sobituda konteksti väljaspool valget kuupi või kunstniku kontrolli, sealjuures potentsiaalsete ostjate kodudesse. Küllap seetõttu ei leia siit varalahkunud Anna-Stina Treumundi kväärfeministlikke töid või Tanja Muravskaja poliitilisi portreesid. Mitme seeria pealkirjad (rääkimata fotodest endist) viitavad salapaikadele või (enese)otsingutele, näiteks Eve Kiileri „Üksi linnas” (2022) või Birgit Püve „Varjupaik” (2017). Need on lummavad, kui suudad end ümbritsevast üleküllusest korraks välja lülitada.

Provokatsioonita võib motivatsioonist puudu jääda. Sissejuhatusena eesti kaasaegse fotokunsti malbemasse külge ja selle hinnastamisse toimib näitus hästi, aga sisu kipub Fotografiskas muu melu varju jääma. Siiski, tibusid loetakse sügisel ja erinevalt teistest Fotografiska näitustest saab seda isutekitajat nautida täiesti tasuta. Pearooga näeb aga FOKU kodulehel.

*Nii viitas näituse avamisele järgnenud vestlusringi modereerinud Aleksander Eeri Laupmaa muljele, mis võib möödujal mõnest Fotografiska seinal olevast teosest jääda.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Arvustus: Proteesmälu ehitav ja lagundav kunst
7 min

Arvustus: Proteesmälu ehitav ja lagundav kunst

Mõnikord koged midagi ega ole hiljem kindel, kas nägid seda unes või ilmsi. Või kuulub see hoopis mõnda alateadvusesse vajunud filmi või muusikavideosse. „Entroopia kadalipu” düstoopilised projektsioonid mõjuvad proteesmälu meisterliku esilekutsumisena.
Fotokunst fookuses
2 min

Fotokunst fookuses

Sel nädalal, 30. septembrist kuni 2. oktoobrini leiab Telliskivi Loomelinnakus aset tänavu juba seitsmendat korda toimuv Eesti Fotokunstimess.
Müürileht