Alexey Volkov – Cold Blooded Genius EP (Linda Records, 2016)

Industriaalse techno’ga on paratamatult nii, et enamasti toimib see kõige magusamalt tantsuplatsil, visates keha veidrasse vaakumisse, korralikku power mode’i. Teisalt leiab sellest žanrist ka nüansirikkamat loomingut, mis omamoodi kunstiteoseks lahustub ja millest ükshaaval detaile üles noppida annab.

Industriaalse techno’ga on paratamatult nii, et enamasti toimib see kõige magusamalt tantsuplatsil, visates keha veidrasse vaakumisse, korralikku power mode’i. Teisalt leiab sellest žanrist ka nüansirikkamat loomingut, mis omamoodi kunstiteoseks lahustub ja millest ükshaaval detaile üles noppida annab.

Vene juurtega Alexey Volkovi, kelle arvel on senimaani paras pagas EPsid, korjas 2011. aastal oma leibeli Planete Rouge alla prantslaste rahvuslik EBMi-/techno-kangelane Terence Fixmer. Niimoodi ta seal tiksus, kraapides kokku elektrone techno’st, industrial’ist ja muust tumemuusikast ja jõudes eelmisel aastal oma esimese tööni ka Silent Servanti plaadifirma Jealous God alt.

Külmavereline geenius on Volkovi töödest seni kõige tugevamat rauda taguv, kus varem ikka silma kippunud minimal’i tuhk on laiali puistatud ja suruhaamril lastakse rahus hävitustööd teha. See on pigem too esimese kategooria teos, sest selgelt eristuvaid mustreid jääb napiks, aga oma tantsupõrandakohustusi täidab see hästi. Olgu selleks vargsi paranoiarüppe lagunev „Unfriendly Nation”, juhatagu vägesid karmikoeline nimilugu või rippugu akende ees „Curtains of Flesh”, mis nagu kaiju-filmides marssiva koletise sammude rütmis helisid toodab.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

SHXCXCHCXSH – SsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSs (Avian, 2016)

SHXCXCHCXSH – SsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSs (Avian, 2016)

Rootsi eksperimentaalse techno duo SHXCXCHCXSH välistab üsna kavalalt nimepillamise. Tahaksin näha situatsiooni, kus üks indiviid teisele bändi nime ette hakkab veerima ja selle susiseva S-ide reaga lõpetab: „Sa SHXCXCHCXSH uut albumit „SsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSsSs” oled kuulnud?”
Maoupa Mazzocchetti – Glow In The Dark (Knekelhuis, 2016)

Maoupa Mazzocchetti – Glow In The Dark (Knekelhuis, 2016)

Amsterdami plaadifirma Knekelhuisi väljastatud EP belglaselt Maoupa Mazzocchettilt vajab kindlasti harjumist nende jaoks, kes tunnevad end koduselt konventsionaalsemate elektrooniliste muusikažanrite keskel.
Marching Church – Telling It Like It Is (Sacred Bones, 2016)

Marching Church – Telling It Like It Is (Sacred Bones, 2016)

Taani post-pungi bändi Iceage ninamees Elias Bender Rønnenfelt üllitas oktoobris oma kõrvalprojektiga Marching Church värske kauamängiva „Telling It Like It Is”. Album on soovitatav tarbimiseks pimedas toas, mis helide mõjul täitub neoontulede, suitsupilve, tuttavate emotsioonide ja ahvatlevate tundmatutega.
Müürileht