Algab rahvusvaheline lühifilmifestival Sleepwalkers

Sleepwalkers toob 12.–16. novembrini meie öödesse värvilisi päikseid, pakkudes valikut kõige erinevamatest maailmatasemel lühifilmidest. Vürtsikat energialaengut saab festivali vitamiiniprogrammist ja nostalgiast nouveau’ni pakub elamusi tänavuse fookusmaa – Prantsusmaa – filmiprogramm.


Sleepwalkers toob 12.–16. novembrini meie öödesse värvilisi päikseid, pakkudes valikut kõige erinevamatest maailmatasemel lühifilmidest. Vürtsikat energialaengut saab festivali vitamiiniprogrammist ja nostalgiast nouveau’ni pakub elamusi tänavuse fookusmaa – Prantsusmaa – filmiprogramm.

Pildil ainus säilinud käsitsivärvitud kaader Georges Méliès'i filmist „Reis Kuule” (1902). Foto: Wikimedia Commons

Pildil ainus säilinud käsitsivärvitud kaader Georges Méliès'i filmist „Reis Kuule” (1902). Foto: Wikimedia Commons

Ilmsi unenägemist saab praktiseerida öökinos, kus kirev kinomenüü ja mõnusalt kodune atmosfäär enneolematut elamust lubavad. Lisaks jõuavad Sleepwalkersi kinolinale ka parimad Euroopa Filmiakadeemia lühifilmid ja Euroopa dokumentaalfilmide paremik.

Festivali sellaastane avaüritus sel laupäeval Erinevate Tubade Klubis teeb kummarduse prantsuse kino suurkujule Georges Méliès’le, kelle 1902. aasta film „Reis Kuule” on mõjuv segu vaatemängulisusest ja uuenduslikkusest, mis 115 aastast pärast esilinastumist suudab jätkuvalt üllatada. Uhkustades kõigi Méliès’i saavutatud tehniliste oskustega, tekitas 20. sajandi hakul rahvusvahelise sensatsiooni, mis avaldab mõju tänapäevalgi.

Peale selle on Sleepwalkersi kavas „Võimatu reis” – film, millega Méliès proovis ületada „Reisi Kuule” menu – ning mitu tema loomingulistest üheminutilistest filmidest, kus režissöör mitmesuguste eriefektidega eksperimenteeris..

Tutvu kavaga festivali kodulehel.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal
Hasso Krull (
2 min

Müürilehe loetuimad artiklid 2020. aastal

Pöörame taaskord pilgu lugeja poole ning vaatame, missugused artiklid meie veebilehe külastajaile lõppeval aastal enim korda läksid. Teie ees on 2020. aasta loetuimaks osutunud lood üsna juhuslikus järjekorras.
No Stress 2021. aastavahetuse retseptid
Foto: Maria Ader Studio
2 min

No Stress 2021. aastavahetuse retseptid

Olgugi, et restoranid on kinni ja külla kedagi neil päevil ei oodata, aitab Maria Aderi omanimeline toidudisainistuudio laisad kodukokad sel aastavahetusel hädast välja. Neid lihtsaid retsepte ei pea pelgama ka gurmaanid ja toidublogijad, sest nendes on ühendatud maitsev esinduslikuga – just nagu aastavahetusele…
RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad
Illustratsioon: Laura Vilbiks
6 min

RSRi välispoliitika memo #22: Maailm liigub edasi tänu neile, kes kannatavad

Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi memo võtab kokku kahe möödunud nädala (06.12–20.12) olulisemad sündmused välispoliitikas. Seekord on juttu India rahvusliku partei kodakondsuse seadusest, Pariisi kliimaleppe viie aasta möödumisest, Mägi-Karabahhi sõjakuritegudest ja mari keele assimileerumisest sügaval…
Müürileht