Neljapäeval, 11. oktoobril kell 18.00 avatakse Kumu kunstimuuseumis näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”. Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus oli esmalt eksponeeritud Pariisis Orsay Muuseumis ja selle peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti.
Näitusel on esindatud ligi 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näha saab Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallise jpt Eesti, Läti ja Leedu kunsti suurnimede loomingut nelja Balti muuseumi – Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi – kogudest.
Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid.
Näituse kolm põhiteemat – „Müüdid ja legendid”, „Hing” ja „Loodus” – väljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusmüstikast. Kunstnikud süüvisid oma kodumaa jutustuste maailma ja otsisid muistsete lugude tõlgendamise võimalusi kaasaegses kunstikeeles.
Näitusega kaasneb mahukas eesti- ja ingliskeelne kataloog. See on esimene põhjalik käsitlus Baltimaade sümbolismist, mille juhatab sisse Rodolphe Rapetti essee „Terra incognita”. Rapetti essee on kantud ambitsioonist tuua Baltimaade kunstnike looming, mida autor hindab unikaalseks nähtuseks sümbolismi rahvusvahelises kontekstis, laiemalt Lääne-Euroopa kunstipubliku teadvusesse. Lisaks rikkalikule pildimaterjalile sisaldab kataloog näitusel eksponeeritavaid teoseid tutvustavaid tekste kolme Balti riigi kunstiuurijatelt.
Näitust „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis” on toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja see on osa Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisest kultuuriprogrammist. Näitus oli Orsay Muuseumis Pariisis avatud käesoleva aasta aprillikuust juulini ja kogus ligi 250 000 vaatajat.
Eesti Kunstimuuseumi välisnäituste kava algas eelmisel aastal koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algusega. Välisnäituste projekti raames jõudis Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Vabariik 100 koostöös Brüsseli Bozari kunstikeskusesse Eesti kaasaegse kunsti näitus „Ekraani arheoloogia” ja Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporaneasse näitus „Konrad Mägi”. 2018. aasta alguses eksponeeriti Rahvusgaleriis Washingtonis ja seejärel juba Kumu kunstimuuseumis suurnäitust „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades”. Novembris on ees ootamas väljapaneku „Piiripoeetika. Eesti kunst 1918–2018” avamine Tretjakovi galeriis Moskvas.
Lisainfot nii näituse kui publikuprogrammide kohta leiab näituse kodulehelt.
