Bedless Bones – Bending the Iron Bough (2021)

Bedless Bonesi „Bending the Iron Bough” võiks hästi sobida heliribaks mõnele kummastavale Skandinaavia mõrvamüsteeriumile.

Kodumaine darkwave’i-artist Bedless Bones on saanud valmis teise täispika plaadi. Inspiratsiooni ammutamiseks avatud kaevusuu ei tühjene, haav ei hüübi.

★★★★☆

Millegipärast meenub Fääri saarte esimene krimisari „Trom” – „Bending the Iron Bough” võiks hästi sobida heliribaks mõnele kummastavale Skandinaavia mõrvamüsteeriumile.

Kõigele vundamenti laduv prelüüd ja „Realign and Reign” täiendavad teineteist, mässivad su heliahelatesse ja häälestavad sünge meelsusega ühele lainele. Hingematvast ängist purskav „Sic Mundus” võtab julgesti snitti Nine Inch Nailsilt ja mängib järgmise palaga „Ashes Indigo” suurepäraselt kokku. Üldine raske, tööstuslik foon sumbub rahulikumaks, mõtlemapanevaks eksistentsialismiks. Mida kaugemale album sammub, seda enam hakkab kõrva lauluhääle mitmekülgsus. „The Golden Bough” esitleb artisti oskust visualiseerida muusika abiga keskkondi ja on teretulnud, ent mitte vajalik vahepala. „Only Blood Comes Through” tundub, justkui hoiaks veel kinni möödanikust, aga minu meelislugu „In Omnia Paratus” on juba ood indiviidile. Tantsumuusika, milles väljendub lahtilaskmine, katarsis.  

Albumi „Bending the Iron Bough” kirev helipalett võib kohati kõlkuda mürareostuse piirimail, ent iga aspektiga on talitatud targalt, ilma näppe kõrvetamata. Kõike seda täiendab loogiline ülesehitus. Nagu Nordic noir – tume, pinev, kõle.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Bedless Bones – Sublime Malaise (Cold Transmission, 2019)

Bedless Bones – Sublime Malaise (Cold Transmission, 2019)

Darkwave’i mõjutustest läbi imbunud tõuaretus on kandnud vilja albumi „Sublime Malaise” kujul, mis toimib sügisesele kuulajale kui jääkülm tantsupõrand.
DJ-ankeet: 4-got-10
Foto: Kadri Sammel
5 min

DJ-ankeet: 4-got-10

DJ-nime 4-got-10 („four-got-ten”) taga peidab end Anders Melts. Melts on vedanud 90ndatest saati tumemuusika tantsupidu Beats From The Vault, lööb kaasa outdustrial’i/darkwave’i bändis Forgotten Sunrise ja vana kooli death metal’i koosluses Deceitome ning tuli mõni aeg tagasi välja ka isikliku techno-projektiga Kirurg.
Uus eesti biit: Bedless Bones

Uus eesti biit: Bedless Bones

Artistinime Bedless Bones all tegutsev Kadri Sammel tegeleb oma esimesel sooloalbumil „Sublime Malaise” haiguse kui metafooriga.
Müürileht