Hiphopi-kultuur on ulatunud algusest peale muusikast palju kaugemale. Autod, riietus, enesekindel hoiak ning jah, ka koomiksid. Intervjuus bändi 5MIINUST liikme Kristjan Jakobsoniga (artistinimega Estoni Kohver) ja kunstnik Ats Nukkiga mõtestavad muusik ja kunstnik lahti äsja ilmunud koomiksi sündi, sealhulgas võidusoovi, loomisvalusid ja riskimomente.

Kuidas teie koroonakogemus oli? Kui esimesed lained kohale jõudsid, siis kuidas mõjutas see teie harjumusi, tuju, tervist ja loomingusse puutuvaid aspekte?

Kristjan Jakobson (K.J.): Kontserdid jäid ära, aga see ei olnud eriline katastroof. Seda puhkust me vajasime ja ootasime päris pikalt. Iga negatiivne kogemus tuleb endale positiivseks mõelda, tuleb leida sellest nautimisväärset. Jama oli see, et päris korralik osa sissetulekust kadus ära, aga loominguliselt ei muutunud midagi. 

Ats Nukki (A.N.): Väga palju ei mõjutanud. Sain oma põhitööd ja vabakutselise asju edasi teha. Mul on pere ja pooleliolev majaprojekt, nii et mul ei ole niikuinii väga palju vaba aega, et väljas käia. Loominguliselt on olnud väga produktiivne aeg ja loodetavasti jõuan ka kõik need ideed, mis selle aja jooksul pähe on tulnud, teostada. 

K.J.: Kõige nürim oli see, et mu emps kartis koroonat, nii et ma ei näinud teda pikalt. Lõpuks, vandenõuteooriad – ühtäkki ujus nende uskujaid väga palju välja. Mis neil viga on? Seal tundub mängus olevat märulikangelase mõtteviis – tunne, et kõigi vastu tuleb võidelda. See on isiklikus plaanis tüütav ja nõutuks tegev. Tahaks, et elu läheks edasi. Meie kontserdikorraldajatena jätame kontserte ära, ka proaktiivselt, ja käitume piirangute raames. Ja siis on mingid vennad, kes jauravad mentidega. Võta siis kinni. 

Kristjan Jakobson. Foto: AG47

Olete 5MIINUSE sotsiaalmeedias ausalt vaktsiiniskeptikute vastu astunud. Kas kartsite ka publikut kaotada või keerulistesse diskussioonidesse sattuda?

K.J.: Muidugi. Samas mõtlesime, et keda me oma publikuks tahame või kellega ühes toas soovime olla. Pavel (Botšarov  –toim.) osales vaktsineerimiskampaanias „Pane õlg alla” ja ta ütles, et kohe kui see üles läks,  kaotas ta sotsiaalmeedias korraliku hulga jälgijaid. Siiski – meil on piisavalt suur platvorm, me ei tohiks suud kinni hoida.

Ats, kus meie koomiksikultuur hetkel on?

A.N.: Seis ei ole kiita. Kui keegi isegi midagi teeb, siis on see väiksele seltskonnale. Veiko Tammjärv ja Urmas Viik on paari aastaga teinud suuri, õnnestunud projekte. 

Sul on ka kaasaegse kunsti taust. Mis tingis liikumise koomiksiloome suunas?

A.N.: Ma väsisin kaasaegse kunsti näitustest ära. Koomiksil on rohkem võimalusi ja rohkem kõlapinda. Kui koomiks ümber tõlkida, on sellel võimalus ka välislugejani jõuda. Samas astusin sellega sammu lähemale ka enda loomingulisele minale. 

Ats Nukki. Foto: erakogu

Ats, sinu kohta lugedes leidsin üles su magistritöö, milles sa uurisid mälu ja identiteediga seotud teemasid, mis on 5MIINUSE koomiksi üks keskseid teemasid. Kuidas te üksteist leidsite?

A.N.: Kogu koomiksitegemise saaga algas 5MIINUSE videost laulule „koptereid”, milles sain võimaluse kunstnikuna osaleda. Bop! Animation pöördus minu poole selle ideega, et bändiliikmed tahavad koomiksit teha. Kõigepealt pidime aga kunstnikud kokku ajama, sest muidu oleks see suht võimatu olnud. 

Kas plaanisite algusest peale viit kunstnikku kaasata?

K.J.: Idee tekkis tegemise käigus, kuna Ats ütles, et ta ei jõuaks kõike üksi teha. Siis tuli meil mõte, et iga bändiliikme peatükil võiks olla erinev autor. Tekkis probleem, tekkis lahendus.

A.N.: Karakterite loomine oli umbes kuupikkune protsess. Tegin esimesed kavandid, siis sain tagasisidet, kuni jõudsin lõpuks nende õigete karakteriteni. 

K.J.: Minu meelest me sind tagasisidega liiga palju ei peedistanud.

Karakterite loomine oli umbes kuupikkune protsess. Tegin esimesed kavandid, siis sain tagasisidet, kuni jõudsin lõpuks nende õigete karakteriteni.

Ats Nukki

Millised viiteid videost või koomiksist leida võib?

A.N.: Minu koomiksipeatükkides, kui ma õigesti mäletan, otseseid viiteid ei ole. Muusikavideos kasutati erinevaid viiteid animele, muu hulgas „Vampire Hunter D”, „Akira” või „Neon Genesis Evangelion”, just video lõpus.

K.J.: Ma palusin, et Katarina (Skott  –toim.) minu osasse erinevaid detaile joonistaks. Näiteks see ingel, kes esimeses paanis toidu kohal lendab peaks olema Mängupoi$$ Käru. Riiulil on Genka „Mind ei nussi” pudrukarp ja e-ained.

Mida saame koomiksist teada teie grupisisese dünaamika kohta? Suur süü veeretamine?

K.J.: See ei ole täielikult tõsieluline, aga koomiks põhineb ühes bändilaagris päriselt juhtunud lool. Selle esimene õhtu lõppes nii, et hommikul arvuti kleepus, klaviatuur ei töötanud ja siis tahtsime kohe teada, kes arvuti ära lõhkus. Mina olin kindel, et see oli Päevakoer ja Päevakoer oli kindel, et see olin mina. Aga kuna mina läksin enne Päevakoera magama, siis see pidi olema Päevakoer. Kui mina magama läksin, siis arvuti veel töötas. 

Kuidas te jõudsite sellise loomingulise julguseni? Koomiks sisaldab palju huumorit, ka enese arvel. Ka otsus panna raha selle väljaandmisesse sisaldab suurt riski.

K.J.: Hästi paljud küsivad, et kuhu on jäänud see vana 5MIINUST: litsid ja viin ja ropendamine. Kui me teeksime sellist muusikat täna, oleksime me debiilikud, kuskile kinni jäänud. Me läheme iga plaadiga aina pehmemaks, samas helipildis huvitavamaks. Lood on kihvtimalt ja kvaliteetsemalt üles ehitatud. Vaja on maadeavastaja mõtteviisi, vähemalt loomingulises töös. Kui tuleb idee teha koomiks ja me ise sellest vaimustunud oleme, siis on see tõenäoliselt õige idee. 

A.N.: Kui on endal fun, siis on loodetavasti ka teistel. 

Vaja on maadeavastaja mõtteviisi, vähemalt loomingulises töös. Kui tuleb idee teha koomiks ja me ise sellest vaimustunud oleme, siis on see tõenäoliselt õige idee.

Kristjan Jakobson

Ja kui endal ei ole lõbus, siis tõenäoliselt lugeja kogeb seda, saab sellest kohe aru. 

K.J.: Ilmselt küll. Ma tean, et Pavelil ei olnud „kopterite” laulu teha üldse lõbus. Ta tegi seda ülikaua ja ei olnud siis ka lõpptulemusega rahul. Mingi hetk ütlesime me lihtsalt, et nii, aeg saab otsa, paneme lukku. Meil on üldiselt nii, et kui kellelgi on sitt salm, siis teda ei lasta lindistama. Grupitsensuur, kollektiivne enesekriitika – need on olulised. 

Nägin teie seinal videoklippi ühest intekast, mis illustreeris, kui intensiivseks grupisisesed diskussioonid minna võivad. Kuidas konfliktidega grupis hästi toime tulla? Kas teil on olnud momente, mil tundub, et siit edasi ei saa, et paneme pillid kokku?

K.J.: Ikka. See, et me ühel õhtul teineteise peale karjume, ei tähenda, et me nüüd koos bändi tegema ei peaks. Ajalugu on täis bände, kes tootsid suurepärast muusikat, aga bändiliikmed tahtsid teineteist ära tappa. Gallagheri-vennad Oasisest näiteks. Senikaua, kuni kõik aru saavad, et bändi on vaja teha, teeme edasi. See ei ole ego koht. 

Teatud tülisid ei olegi mõtet lahendada. Pigem hoiad vennad lahus ja kui nad laval kokku saavad, siis suudavad nad end kokku võtta. Inimesed kasvatavad lapsi ilma kokku puutumata. See ei ole mingi katastroof, et vennad bändis omavahel läbi ei saa.

Ajalugu on täis bände, kes tootsid suurepärast muusikat, aga bändiliikmed tahtsid teineteist ära tappa.

Kristjan Jakobson

Milliste viljakate konfliktidega sa, Ats, kokku oled puutunud?

A.N.: Meil oli mõned aastad tagasi rühmitus Sihiga projekt, mille raames panime Tallinna peale plakateid üles. Otsustasime seda teha ka kinnises näituseruumis. Tekkis idee minna Kumusse Tallinna graafikatriennaali ajal. Osad liikmed ei olnud sellega nõus, sest vahelejäämisvõimalus oli päris suur. Kui selle aga ära teostasime ja dokumenteerisime, siis läks see ka biennaalikorraldajatele peale.

Uut albumit kuulates tekkis mul selle saundi, melanhoolia ja hedonismi tõttu täielik Õllesummeri tunne. Kui neid lugusid kokku panete, siis kas kujutategi ette, kuidas need võimalikult suurele rahvahulgale mängida?

K.J.: Nii ja naa. See ei ole põhiline. Me kuulame ja loome muusikat nii, et see laivis hästi töötaks. Samas, see, et jõuame bändilaagrisse ja ütleme, et teeme nüüd laiviloo, see ei toimi ka. See sünnib ikka katsetamise käigus. Tihtipeale loome sedasi, et keegi meist saabub referentslauluga. Kui see ülejäänud bändile peale läheb, leiame tüübi, kes selle põhjal laulu luua võiks. 

Tänane eesmärk on olla number 1 bänd igal pool. Kui laulu mängitakse pinnakatel, on hea, kui raadios, veel parem. 

Mida see number 1 olemine sinu jaoks tähendab? 

K.J.: 5MIINUSESSE on sattunud kokku väga võistlushimulised tüübid. Meile ei meeldi kaotada ja kui kaotame, siis lähevad FIFA puldid pooleks. Me võtame edetabeleid väikese võistlusena, tervisliku konkurentsina. Teised vennad tabelis on ka semud, aga kui ma lähen Päevakoeraga piljardit mängima, siis ei ole mu eesmärgiks viik. Ma lähen teda võitma. 

Me võtame edetabeleid väikese võistlusena, tervisliku konkurentsina.

Kristjan Jakobson

Kui te vaatate tagasi enda loomingulisele tööle, siis mis on kõige suurem risk, mida te võtnud olete, olgu see end ära tasunud või mitte?

A.N.: Minu jaoks oli kõige suurem risk osalemine selles muusikavideoprojektis ja sellele järgnenud koomiksiprojektis. Ei teadnud, kas ma tulen selle ajalise limiidiga toime. Projekte võib lõputult venitada, antud juhul väga palju aega ei olnud, seega oli õhus küsimus, kas saavutame soovitud kvaliteedi. 

K.J.: See, et me bändi üldse tegema hakkasime. (Naerab)

Millega te selle otsusega riskisite? 

K.J.: Eneseväärikusega. (Naerab) Me ei tahtnud oma nimede ja nägudega esimese plaadi peal olla. Sellest ka need päikeseprillid. Õnneks ei olnud me idioodid ja see risk tasus end ära.

Tahaksin küsida ka biznizi kohta. Mulle tundub, et te mõlemad saate leiva lauale ja arved makstud, ehk isegi enamat. Kuidas hoida kunstniku või muusikuna tasakaalus majanduslikku stabiilsust ja loomingulist ausust?

A.N.: Ma olen enda jaoks neid kompromiteerivaid olukordi alati harjutamisena sõnastanud, kas siis teatud stiili omandamiseks või kiiruse harjutamiseks. Alati leiab enda jaoks mingi positiivse külje. 

K.J.: Räpiskeenel on palju edukultust. Ma iseenesest ei tunne, et looming peaks sündima vaesusest. Kui elad ära sellega, mis on sulle huvitav, mida sa tahad teha ja mida sa naudid, siis on kõik hästi. Me ei ole kunagi olnud mitteausad selles, millised me oleme. Isegi kui me teeme brag-räppi, siis me ei räägi kunagi sellest, et võtan su tibu peale Ferrariga. 

Kui kuulata uuemaid Eesti SoundCloudi vendasid, siis nad räägivad Lambodest ja kõrgmoe pärlitest  – tüüp, sul ei ole neid! Sa peaks oma kunstis aus olema. Kui hakata väljamõeldud ennast või lugu rääkima, siis peab sellel ikka väga hea story olema. Tommy Cash oli pro rap superstar enne, kui ta seda päriselt oli; ta maalis selle karakteri nii ägedalt. 

Ma olen enda jaoks neid kompromiteerivaid olukordi alati harjutamisena sõnastanud, kas siis teatud stiili omandamiseks või kiiruse harjutamiseks.

Ats Nukki

Kuidas te loovas valdkonnas töötades enda tööriistasid teravana hoiate?

K.J.: Kui Kanye West ütles kunagi, et kui ta kirjutab raamatut, siis ta teisi raamatuid ei loe (naerab), siis mul on vastupidi. Kui tulemas on bändilaagrid, siis kuulan Drake’i, Kendrick Lamari, Genkat ja Apache207 tekste ja muid hästi kirjutatud asju. Mitte niivõrd, et kopeerida, aga pigem, et omas kastmes laenata. Viin ennast meeleseisundisse, kust need tekstid on tulnud ja püüan sealt samast tulla. Kui olen mingi bloki ees, siis mõtlen mida Genka teeks. Küsin endalt, et kuidas Genka edasi kirjutaks. Teistelt õppimine ja professionaalide analüüsimine on tähtis, et saada aru, mis on hea. Tühja koha pealt tegemiseks pead olema meeletult andekas. 

Tihti paneme bändilaagri alguses mängima ühe täiesti suvalise biidi ja kirjutame end selle saatel soojaks. Siis tulebki selline 5MIINUSE jõululaulu-laadne lugu. Paneme selle kõrvale ja siis saab hakata päriselt looma.

A.N.: Ma hoian ennast kursis sellega, mis disaini- või koomiksiskeenel toimub. Analüüsin populaarseid stiile, voolusid. Ilma ei saa. 

Millised on teie loomingulised kiiksud?

K.J.: Mulle meeldib, kui kõhus on hea söök ja hea jook. Kui mind vaevavad ihulised hädad, siis ei taha ma salmi kirjutada.

A.N.: Mul on alati vaja taustamüra. Vaikuses on mul keeruline tööd teha. 

Mis teil hetkel ripiidi peal on?

K: Maris Pihlapi eelmise aasta album.

A: Phil Collinsi „Dance Into The Light”