Bon Iver – i, i (Jagjaguwar, 2019)

Bon Iveri neljandat albumit tuli oodata vähem kui eelmistel kordadel – paraku jääb aga ootus õhku rippuma.

Bon Iveri neljandat albumit tuli oodata vähem kui eelmistel kordadel – paraku jääb aga ootus õhku rippuma.

★★★☆☆

Justin Vernoni juhitud Bon Iver jätkab suunas, kuhu astuti 2016. aasta hiilgava žanriülese albumiga „22, A Million”. Ühtlasi on ammu selge, et bändi algusaegade nappi indie-folki pole enam mõtet taga igatseda, kuigi vahetule sentimendile tuginemine on jätkuvalt Bon Iveri peamine tugevus. Tuleb austada grupi järjepidevust uute helide otsinguil, kahjuks pole kauamängivaga „i, i” aga palju uut leitud. „22, A Million”, lõppeva kümnendi üks suur kunstiteos, jääb tahes-tahtmata albumit „i, i” varjutama.

Vernoni intiimselt krüptiline tekst on endiselt omal kohal, ent kui „22, A Millioni” peal toimis see vahedalt, siis nüüd on intriigi vähem, seosed kipuvad seilama avamerele (näide ühest mõjusamast loost „Hey, Ma”: „Full time you talk your money up / while it’s living in a coal mine / tall time to call your Ma / hey Ma hey Ma”). Vernoni hääl on hämmastav nagu alati, omajagu viiteid on siiski ka bändi algusaegadele, kuid tervikuna mõjub „i, i” hajali kogumikuna (album paistab muide silma rohkete koostöödega: James Blake, Aaron Dessner jt). Sellist ühtset tunnetust, nagu pakkus „22, A Million”, siin ei peitu. Küll aga tasub nüüdki uurida YouTube’is nende laulusõnadega videoid, mille psühhedeelne alusvundament näitlikustab Bon Iveri interdistsiplinaarset ambitsiooni.

Lõpuks jääb ennekõike uudishimu, mida neilt järgmiseks oodata. Albumi kõrghetk „Jelmore” lubab, et Bon Iveril on üht-teist veel avastada.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

MIANG – Life of Patterns (2019)

MIANG – Life of Patterns (2019)

Hinge- ja helisugulased Mick ja Angeelia Pedaja on ka enne teineteise muusikas kohal olnud, kuid mõlema nimest kokku punutud MIANGi alt lansseeritud albumiga „Life of Patterns” on paar oma loomingu ametlikult samasse suudmesse valanud.
Estrada Orchestra – Zucker Tanzclub  (Funk Night Records, 2019)

Estrada Orchestra – Zucker Tanzclub (Funk Night Records, 2019)

Estrada Orchestra on oma neljanda kauamängivaga seda jälle teinud – hakkama on saadud kaasahaarava heli- ja mürarännakuga.
Müürileht