Luule: Oliver Berg

Inimesest ja teadmistest luuletab Oliver Berg.

KAHTLUS

Illustratsioon: Ann Pajuväli

Jätta kulgemisele oma otsekohesus,
kui ma uskusin, et ei eelista valesid,
sest meie pidime ju need ausad olema.
Üldse pidime me palju olema,
nii üht kui teist kui kolmandat,
võimaluse korral vähemalt kõike,
sest millestki vähemast ei oleks ju piisanud.
Oma janu ulatusest olime kahtlemata teadlikud,
isegi kui sellega me teadmised piirdusid.
Järjekordsed teeotsa kaotanud subjektid.
Neid sõnu on kuuldud küll,
sõnu tõest ja valest nagu alati,
sõnu otsekohesusest ja varjamisest,
piiride kompamisest ja ületamisest,
mis viinud tuttava igapäevase ootuseni.
Oli usku, et see kõik jõuab veel kuhugi,
et selles peab midagi siiski selginema,
võimaluse korral vähemalt kõik,
sest me pidime ju nii palju olema.
Inimene on õppimisvõimeline loom.

ELEMENTAARSELT

Surutud joonte ajutine materiaalsus –
alguses on ikka vali kisa kohale jõudes,
tee läheb edasi, siin pole veel lõpp-peatus.
Selles karjes võib kuulda ka ähvardavat vastumeelsust,
võib kuulda ka vale ja kurjuse algeid –
ülespuhutud kategooriate loomist annab ikka takistada.
Ilm, kuhu tullakse hirmust karjudes;
leida selles tasakaal.
Ja siis imestada ja siis õppida,
õppida nende vormide kuju,
õppida ruumi ja õhku,
õppida korduvaid kujundeid,
mida usalduslikult ette ulatatakse.
Imestada selle ilma raame
ja orienteeruda nende kaartes,
kombata antud struktuurimahu potentsiaali
ja külgede tavapärast tulematust.
Noor elu ei jõua ära üllatuda
ning vana kadunud efemeersesse igatsusse
vastu vabanemiskohustust.

See laenatud vali aeg elusana.

ORUS

Ennegi on jutustatud poolituvaid lugusid.
Siinsete päikeste peale ei maksa pettuda,
tegu on kõigest ruumi ja põlemisega.
Ennegi on jäetud lood jutustamata,
kummi pooleldi piinlik venitamine jätkub –
ärgem sõnagem algustest ja lõppudest!
Me lihtsalt tõlgendame oma eksitusi.

Oliver Berg on 27-aastane mustamäelane, keda on pisut Tartu Ülikoolis haritud. Kirjutanud proosat, arvustusi, aga ka luulet. Romaan „Venna arm” sai 2017. aastal Betti Alveri kirjanduspreemia nominatsiooni. Algaval sügisel on oodata esikluulekogu „Hallid toonid” ilmumist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Arvustus: Otsida surma sõnade vahelt
7 min

Arvustus: Otsida surma sõnade vahelt

Katrin Väli luulekogu kõige tugevamaks küljeks on tema lühikesed tekstid ning oskus rääkida lõpust ilma pateetika ja tobedate tseremooniateta.
Arvustus: Tŏenäoliselt üsna suur väike nihe
7 min

Arvustus: Tŏenäoliselt üsna suur väike nihe

Kalju Kruusa uus isikkogu paneb küsima, kas üks ühetäheline nihe on seotud suurema nihkega autoris endas.
Müürileht