Brigitta Davidjants esitleb raamatut „Minu Armeenia”

Neljapäeval, 20. aprillil kell 17:30 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Brigitta Davidjantsi raamatut „Minu Armeenia. Aus vastus“. Autoriga vestleb õde Jaana Davidjants, kelle sulest on ilmunud „Minu Berliin”.

Neljapäeval, 20. aprillil kell 17:30 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Brigitta Davidjantsi raamatut „Minu Armeenia. Aus vastus“. Autoriga vestleb õde Jaana Davidjants, kelle sulest on ilmunud „Minu Berliin”.

Pildil õdede Davidjantside isa ja vaarvanaema. Foto: erakogu

Pildil õdede Davidjantside isa ja vaarvanaema. Foto: erakogu

Jaana ja Brigitta Davidjantsi orvust vaarvanaema Haikanuš leiti armeenia genotsiidi lõpuaastal praeguse Aserbaidžaani aladel ringi uitamast. Haikanuš paigutati kasuperesse Bakuus. Kui vaarvanaema sai viisteist, tuli talle kosja Mušegh Davidjants ja nii need asjad läksidki.

Brigitta kirjutab: „Minu Armeenia ei asu kindlasti nüüdisaegses Armeenia vabariigis. Iga välisarmeenlase Armeenia on erinevas kohas. Mõnele on see esivanemate küla kusagil Süüria, Liibanoni või Türgi aladel. Teisele on see müütiline esimese aastatuhande Armeenia suurriik, mis kulges merest mereni. Mõnele on see praegune Armeenia, kus käiakse suure raha eest hotelliaknast Ararati mäe vaadet imetlemas („Mäehind on korterihinna sees,“ tavatsetakse naljatada).

Aga kus siis on minu Armeenia? Ehk on see koriandri, baklažaani ning purustatud punaste ubade ja Kreeka pähkli maitses. Võib-olla hoopis isakodus, kus vahel perega kokku saame, üksteisest üle karjume ja lõbusasti aega veedame. Võib-olla on see hoopis armeenia rahvalauluseadetes. Aus vastus on – ma ei tea. Eks ta ole üks ujuv saar, mille asukoht muutub koos mu endaga.”

Ürituse leiad Facebookis siit.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Virginia Woolf Sind Ei Karda! – grupp, mida ei tohiks alahinnata
Virginia Woolf. Illustratsioon Anastassia Šarõmova
8 min

Virginia Woolf Sind Ei Karda! – grupp, mida ei tohiks alahinnata

Eestis on vähe inimesi, vähemasti internetiga sina peal olevaid, kes ei oleks kuulnud üldse Facebooki grupist Virginia Woolf Sind Ei Karda!, rahvasuus „woolfigrupist” või ka lihtsalt „woolfist”. Järjest vähem näib olevat ka neid, keda kogukond ei ole…
Elust välismaal „Minu” vaatenurgast
Illustratsioon: Madis Katz
9 min

Elust välismaal „Minu” vaatenurgast

Kirjastuse Petrone Print juba pea kümme aastat välja antud reisikirjadest koosnev „Minu” sari näitab meie kaasmaalasi nende jaoks uutes kultuurilistes oludes, ehk isegi uutel kodumaadel, andes seejuures aga uut aimu ka meie ühiskonna ja kultuuri kohta. Kui mitmekülgne see pilt aga on,…
Viva la Diva! Filmiõhtud legendaarsetest naistest eesti kinolinal
Ülle Kaljuste „Keskea rõõmudes”. Foto: Oti Vasemaa, Filmiarhiivi kogu
Ülle Kaljuste „Keskea rõõmudes”.
1 min

Viva la Diva! Filmiõhtud legendaarsetest naistest eesti kinolinal

Alates tänasest kuni maikuuni toimuvad teisipäeviti Kinoliidu korraldatud filmiõhtud, mille sellekevadine seeria on pühendatud eesti filmiajalukku jälje jätnud naisrollidele. Pärast filme toimuvad modereeritud vestlusringid näitlejannadega.
Müürileht