Tartus on tegutsenud juba mõnda aega DJdest koosnev seitsmepealine punt nimega ReivKom, mis sai alguse soovist tuua Tartu ööellu midagi tumedamat. 2020. aasta suvel hakkas selle ankeedi peategelane Rummo koos sõbra briccciga (Kevin Telliskivi) puldis kätt harjutama. Nii jäädigi silma veel mitmele sõbrale, kes uudistama tulid ja samuti pisikuga nakatusid.

Foto: Birgit Kaleva

ReivKomiga liitusid veel Karla (alabama), Karl Olaf (L1), Carmen (Cask), Jan (Videvik) ja Rivo (I:O). Praeguseks on saanud neid kuulda kõige rohkem Kivi baaris, kuid peale selle on korraldatud Genialistide Klubis mitmeid Hedonisme ja pandud püsti ka enda salaklubi Puiestee.

Debüüt: Enda sünnipäeva tähistamisel 2020. aasta suve alguses. Olin enne ligi kuu aega sõbralt laenatud väikese Numarki Mixtracki kontrolleriga harjutanud. Peol oli korralik Pioneeri set, nii et nuputamist jagus, esimese tunni sikutasin pidevalt teadjamat sõpra varrukast. Pidu kestis paar päeva, millest suurema osa veetsin puldi taga. Nii mõnegi uni jäi lühikeseks, sest hommikutundidel tundus keset tormist ilma parim idee acid techno paugutamine. Sellest peost sain pisiku ja aasta pärast korraldasin koos briccciga esimese ametliku klubiürri Kivi baaris. Pandeemia piirangud hakkasid just leevenema ja pidu kestis vaid kümneni. Selleks ajaks oli hoov pooltäis ja rahvas karjus: „KORRATA!”

Muusikas oluline: Muusikas võiks olla ruumi tõlgendamiseks.

Muusikas ebaoluline: Elektroonilise tantsumuusika puhul ei pea lugu vokaalidest.

Mida mängin: Peamiselt elektroonilist tantsumuusikat – kipun seiklema bassisema minimal’i, techno ja house’i radadel. Tegelikult ei meeldi eriti žanrites mõelda ja olen alati hädas, kui selle kohta küsitakse. Väiksemates intiimsetes ruumides meeldib praegu mängida põnevate bassiliinide ja salapäraste, mõnevõrra futuristlike helidega kraami. Suuremas ruumis segan venivat hüpnootilist techno’t ja energilist hardgroove’i.

Setiks valmistudes arvestan alati ruumi, helisüsteemi ja rahvaga. Neid kolme asja meeles pidades valin sobilikud lood viimaste kuude jooksul leitu hulgast. Seda tehes tekib juba konkreetsem visioon, mille põhjal otsin sarnase saundiga muusikat juurde.

Esimestel keikadel läksin pulti pulgaga, kuhu olin laadinud viimase paari kuu lemmikud. Lugude kogunedes tekkis suurem vajadus neid sorteerida ja mulle tundus mugav teha seda värvide järgi. Näiteks kollases kaustas on rõõmsa ja positiivse tooniga tempokad, kuid mitte liiga energilised lood. Intensiivsemad lähevad juba oranži kausta. Katsetasin valmistumata suurema kollektsiooniga esinemist, et leida sobiv tee spontaanselt. See lähenemine on siiani üks lõbusaimaid ja õpetas eri situatsioonidega kohanema, kuid ettevalmistuseta oli tihti raske sobiva laine leidmisel vajalike lugude puudumise tõttu sellel pikemalt surfata.

Eredaimad mängumälestused: Väga eriline oli esimene Puiestee reiv 2021. aasta sügisel. Pea pool aastat eeltööd ReivKomi tiimiga ja siis kell 3–5 täis ruumile ilma piiranguteta kütet.

Kui 2021. aasta kevadel karantiini ajal pidu teha ei saanud, otsustasime vedada helitehnika sauna eesruumi, kus reivisime saunalinades (sellest ka harjumus eriti kõva möllu ajal särgid seljast võtta – mida vähem kihte peale paneme, seda lähemale saame üksteisele ja muusikale jõuda). Need spontaansed kokkusaamised jäid kuidagi südamesse.

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Goran Bregovic „Bubamara”

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Sellel suvel tahaksin kindlasti mängida enda lemmiku Plastiku hoovis. Kui suurelt unistada, siis kunagi ka Closeris (Kiiev) ja Hoppetosses (Berliin).

Guilty pleasure: Juust.

Alt üles vaatan…: Kõigile, kes ajavad enesekindlalt enda asja.

Viis klassikut:

Daso „Meine”
Moodymann „Taken Away”
Chris Korda „Save the Planet, Kill Yourself”
Ken Ishii „Extra”
Ajukaja & Andrevski „Rare Birds”

Viis hetkekummitajat:

Tomboy „Itchy Feet”
Dave Tarrida & Mike Fuzz „Give Me Some”
Mayell „Studio 7”
Karameel „Urmet, pliis!”
Yakari „Penguin Dance”

Tehnilist: Tartus on meil kombeks naljatada, et muss on mega, aga miksimine on pe***s. Muusikat mängin vaheldumisi pulgalt ja vinüülplaatidelt, võimaluse korral eelistan plaate. Viimane nõuab mingil määral rohkem keskendumist ja sellest tulenevalt tunnen muusikaga tugevamat sidet ning lihtsam on sisse elada.

Lõppsõna: Nagu üks eriti tore soome kutt pärast minu setti mu kätt surudes ütles: „Musik iis love.”

Kuula lisaks Rummo SoundCloudist