Kümme aastat tagasi Marokost Fèsist Eestisse elama tulnud Tarik Labrighli on kohalikus põrandaaluses skeenes juba tuntud nägu, kelle stiili iseloomustab nii produtsendi kui ka DJna düstoopiline segu techno’st, breaks’ist ja elektrost. 2016. aastal ilmus tal peosarja ja plaadifirma MÜRK alt EP „Blue” ning sellel kevadel kutsusid Labrighli, Fakedjjj ja Dharma Doom koos ellu plaadifirma Halal Club, mille kataloogist leiab tumedat, veidrat, eufoorilist ja kõiksugu muud elektroonilise vundamendiga muusikat, sealhulgas tema enda uue väljalaske „Fine Cuts”.

Foto: Helene Marie Rägo

Debüüt: Hakkasin 20. eluaasta alguses hiphopibiite tegema. DJna kutsuti mind esimest korda mängima Tartusse peosarja MÜRK üritusele, kuigi tol ajal piirdus mu suhe muusikaga veel produtseerimisega. Sellel õhtul sain aru, et plaadikeerutamine pole ainult heade lugude mängimine. 

Muusikas oluline: Minu jaoks on kõige olulisem, et muusika paneks sind midagi tundma ning sellel oleks vibe ja voolavus.

Muusikas ebaoluline: See, mis viisil sa lood muusikat ja saavutad selle, mida tahad edasi anda.

Mida mängin: Kogun väga mitmesuguseid plaate, näiteks post-punk’i, cold wave’i, breaks’i, aga peamiselt meeldib mulle mängida elektroonilist tantsumuusikat, eriti just techno’t ja breaks’i. Viimasel ajal on mu peamiseks fookuseks kiire avangard-techno. 

Eredaimad mängumälestused: Mul on väga palju eredaid mälestusi HALList, mida ma kunagi ei unusta, kuid kõige meeldejäävam on Acid Arabi soojendamine Uues Laines. 

Lugu, mida mängiksin oma parima sõbra pulmas: Keeris „Öö ja päev”

Koht, kus tahaksin kindlasti mängida: Berghainis mängimine on ilmselt iga DJ unistus, aga on ka teisi klubisid, mis on sama olulised, näiteks Bassiani või KHIDI Gruusias. 

Guilty pleasure: Mulle meeldib täitsa Eesti 90ndate muusika. Nancy, Caater, 2 Quick Start. Ma ei tea, kas see läheb guilty pleasure’ina arvesse? 

Alt üles vaatan: Produtsendina olen ma alati imetlenud DJ Stingray 313, ilmselt on ta muusika relevantne ka aastal 2050. Väga puhas ja futuristlik. DJna meeldib mulle Héctor Oaks. See, kuidas ta miksib lugusid väga orgaaniliselt ja loomulikult, tekitab tunde, nagu see oleks väga lihtne.

Viis klassikut: Väga raske on nii paljude hulgast valida, aga need on esimesed, mis pähe tulevad ja on mu muusikamaitset mõjutanud:

Underground Resistance „Transition” 
Luke Slater „Love” 
The Source Experience „The Source Experience” 
The Martian „Sex in Zero Gravity” 
The Prodigy „Firestarter”

Viis hetkekummitajat:
Oprofessionell „Gen Z”
DJ Stingray 313 „Potential” 
Dharma Doom „Cobal”
area127 „No Country for Old Men”
Julian Muller feat. CAIVA „Get Dirty”

Tehnilist: Mulle lihtsalt meeldib muusikat mängida ja formaat pole sealjuures nii oluline, kuid eriliste sündmuste puhul eelistan vinüüle. Miksimise õppisin selgeks üksinda ja kodus mängin iga päev. See on nagu rituaal – ärkan hommikul üles, teen kohvi ja panen mõne plaadi peale. 

Lõppsõna: Võta aega. Parim viis, kuidas saavutada seda, mida tahad, on teha seda aeglaselt. 

Kuula lisaks Tariki SoundCloudist või Halal Clubi Bandcampist