Täna, 7. jaanuaril avatakse Tallinna Linnagaleriis skulptor Edith Karlsoni uus näitus. Väljapaneku keskmes on enam kui 100 loomafiguurist ja jänesepabulatest koosnev installatsioon „Vox populi”, mis räägib ärasöömise ja söödud saamise igikestvast ringist.

Jänesepabulatega teos „Vox populi” näituselt. Foto: Edith Karlson

Jänesepabulatega teos „Vox populi” näituselt. Foto: Edith Karlson

Skulptor on liikunud pärast Köler Prize 2015 näitusel esitletud abstraktset motiivi tagasi loomade kujutamise juurde, mida võib pidada juba mõnda aega Karlsoni firmamärgiks. Koeri, karusid, lõvisid ja teisi loomi peaks skulptori töödes vaatama allegoorilisena, sümbolitena, nii nagu neid on kasutatud valmides, muinasjuttudes ja ka kristlikus kunstis. Nunnudest mänguloomadest eristab tema töid alati mõõduka eksistentsialistliku paratamatuse tajumine.

Edith Karlsoni „Vox populi” on vaste erinevates religioonides sõnastatud teo ja tagajärje suhtest, olgu see siis karma või pärispatt. Ta kujutab erinevaid loomapäid, igal mõni teine loomake hambus, mis viitab ka kristlikus ikonograafias leiduvale „metsiku jahi” motiivile, kus loomad üksteist taga ajavad, igal ühel hambad eelmises kinni, ja temast haaramas juba järgmine. „Vox populi” keskne idee on Karlsonile omaselt otsekohene, radikaalne ja lõplik: „Iga sitt on seotud järgneva sitaga ja kokku moodustabki see ühe katkematu sitaahela, millest kellelgi ei ole võimalik kõrvale põigelda.”

Installatsioon ühendab erinevaid materjale, nii orgaanilist, tahket kui voolavat. Massiivsetest suure mahuga vormidest on Karlson liikunud nõudliku pisiplastika juurde ning kesksel kohal on seekord keraamika. Keraamika kõrval on teine tähtis materjal jänesepabulad, mille tähenduse ja esteetikaga kunstnik töötabki.

Näitus jääb Linnagaleriis avatuks 14. veebruarini.

Edith Karlsoni teiste töödega saad tutvuda siin.