Neljapäeval, 23. augustil kell 19 toimub Valga raudteejaamas Eesti-Norra kunstniku Anne-Liis Kogani performance „Jää siia, ära lahku”, mis põhineb Läti muusikaõpetaja Uldis Muizarajsi 1960ndatel kirjutatud laulul ning koostööl helilooja Jaanus Karlsoni ja laulukooriga.

Kaader Anne-Liis Kogani videost „Jää siia, ära lahku“ (2018)

„Kui ma kuulsin seda laulu esimest korda, olin ma vapustatud selle kakskeelsusest – laulus on nii eesti kui läti keelsed sõnad,” ütleb Anne-Liis Kogan. „Aegajalt need kaks keelt segunesid. See oli midagi sarnast nagu ühel mu viimasel performance‘l, kus põimusid omavahel keel, tõlkimine ja suuline mälu. See töö põhines väljavõttel mu vanavanaema päevikust, mida ta pidas Teise Maailmasõja aegses Eestis. Helivoog tekkis minu häälest ja võis märgata, kuidas erinevad keeled, mida ma räägin, muutsid seda algset teksti.”

„Uldise laul mõjus mulle sarnaselt,” jätkab kunstnik. „See on nagu ajalooline sümbol või fakt, mis võiks olla tänapäeval sama asjakohane nagu siis, kui ta loodi. Uldise soov kaht linna ühendada ning tema usk piirivabadusse muusika kaudu sarnanevad minu Eesti-identiteediga, samuti koorilaulu ja üldse laulmise traditsioonidega, mida mäletan oma lapsepõlvest.”

Töös „Jää siia, ära lahku” püüab Kogan koos helilooja Jaanus Karlsoni ja lauluansambliga leida ühenduslülisid Uldise laulu ja kaasaegse komponeerimise vahele. Kogan soovib laulu just Valga/Valka piirikontekstis esile tõsta – sellest võiks saada hümn ühendatud linnale, ütleb ta. Samuti leiab kunstnik, et teos on omamoodi kommentaar tema enda asukohale erinevate kultuuride ja rahvuste vahel. Performance leiab aset Valga raudteejaamas – kohas, kuhu saabutakse ja kust lahkutakse.

Performance‘ga seotud video- ja muud materjalid on samaaegselt osa näitusest „Nii suur mutt, et teist sellist pole varem nähtud”, mis on 22. augustist kuni 16. septembrini avatud Brivibas galerijas aadressil Vabaduse 14, Valga.

Anne-Liis Kogan (s. 1984) on Tartus sündinud Eesti-Vene päritolu kunstnik, kes alates 1997. aastast elab Norras. Tema töö põhiliseks sisuks on identiteedi, kuuluvuse ja kogukonnaga seotud probleemid, mis avalduvad vääritimõistmise ja arusaamatustena, piiride seadmisel tekkivate vastuoludena. Teda huvitab ajalooliste objektide ja nähtuste ühendumine tänapäeva ühiskonnaga. Tema looming on seotud inimgruppide ja kogukondadega ning ta kasutab meediume nagu performance, heli ja video.