François Xi neljas reliis „Irregular Passion” leibeli DEMENT3D alt tõukub tantsumuusikakultuuri salapärast.

Albumi kirjeldust võib pidada oodiks sellele maailmale, mis on ettearvamatu; kus paljastub hinge tõeline olemus; öö täis eufooriat, melanhooliat, rambivalgust, eraldi olemist, anonüümsust või seksuaalset vabadust.

Eelneva põhjal võib eeldada, et „Irregular Passion” on suuteline pakkuma kuulajale meeldejäävat elamust. François X säilitab siiski endale omase stiili minimalistliku eksperimenteerimise ja techno vahel, kus eufooria tekkimiseks tuleb muusikat tähelepanelikumalt kuulata. Puudu pole ka tumedusest, mis on selle prantsuse DJ jaoks üks olulisimaid aspekte muusikas.

„Irregular Passion” pole oma kõlapildilt intensiivne. Kui Antigone’iga kahasse tehtud „We Move As One” oli meloodilisem, siis siinsel plaadil on aukohal pigem rütm kui taustahelid. Huvitav põige on lugu „Rachael”, mis on pigem synthwave kui techno. François X on tunnistanud, et sai albumi jaoks inspiratsiooni 1980ndate kultusfilmist „Blade Runner”, millele loo pealkiri ka vihjab. Mõni träkk kulgeb aga näiteks dark ambient’i rada pidi.

François X loob maailma, mis üritab kuulajat võrgutada nagu võõras tantsupõrandal. Siinkohal peab aga tõdema, et flirt ei pruugi kasvada mõlemapoolseks. Vaid mõned mitmekihilisemad lood tõmbavad kuulaja täielikult endasse. Tagasihoidlikumatest paladest kinnihaaramine nõuab rohkem süvenemist, mistõttu on soovituslik terve LP algusest lõpuni läbi mängida. Nii tuleb plaadi narratiiv paremini esile.