Galerii: Häirivalt otsekohene kunstiinstallatsioon

Samal ajal, kui Ghanas valitseb mastaapne prügiprobleem, mida püüavad lahendada nii kohalikud kui ka kaugelt tulnud vabatahtlikud, loob nüüdiskunstnik Latifah Iddriss teoseid, mis tõstaksid inimeste teadlikkust keskkonnahoiu olulisusest.

Samal ajal, kui Ghanas valitseb mastaapne prügiprobleem, mida püüavad lahendada nii kohalikud kui ka kaugelt tulnud vabatahtlikud, loob nüüdiskunstnik Latifah Iddriss teoseid, mis tõstaksid inimeste teadlikkust keskkonnahoiu olulisusest.

Latifah Iddriss. Foto: Helen Tammemäe

Latifah Iddriss. Foto: Helen Tammemäe

Latifah Iddriss on uue põlvkonna ghana nüüdiskunstnik, kes sai hiljuti ülikoolist arhitektuurieriala bakalaureusekraadi. Ta ühendab oma töödes arhitektuuri, skulptuuri, tootedisaini ning kujutavat kunsti, võttes eesmärgiks adresseerida kohalikke keskkonna- ja kultuuriruumiprobleeme ning pakkuda neile lahendusi. Tänavu septembris esitles ta Ghana pealinna Accra tänavakunstifestivalil Chale Wote Jamestowni piirkonnast kogutud prügist tehtud installatsiooni, mis oli paigutatud ümber kirikut, mošeed ja elumajadena kasutatavaid kioskeid imiteerivaid peegelduvast klaasist struktuure. Taiese külastajad nägid peegelduvatelt pindadelt iseennast prügi keskel ning mitmed neist keeldusid sellesse sisenemast, pidades seda jälgiks. Latifah’ eesmärk on pöörata installatsioonidega inimeste tähelepanu prügiprobleemi ulatuslikkusele Ghanas ning tõsta nende teadlikkust. Ta selgitab, et kuigi puhtust peetakse oma eluruumides ja pühapaikades, upub ümbritsev keskkond prügisse. Vastupidi eestlastele peab suurem osa ghanalastest end religioosseks ja noor kunstnik leiab, et kuna nii riigis ulatuslikult levinud kristlus kui ka veidi vähem populaarsed islam ja Aafrika traditsiooniline religioon õpetavad enda ümber puhtust hoidma, on inimeste käitumine ja prügi hooletu mahaloopimine seda enam silmakirjalik.

Latifah on särava mõistusega noor kunstnik, kes püüab panna tegelikkusest võõrdunud ghanalasi, tahtmata enda sõnul olla morbiidne, loomingu kaudu oma käitumise tagajärgi mõistma. Kui ma küsin, kuidas tema nende teemadeni jõudis ja mis on pannud teda paljudest rahvuskaaslastest teisiti mõtlema, vastab naine, et põhjust võib otsida tema terviseprobleemidest, mis said alguse Accrasse kolides. Samuti toob ta välja, et on kasvanud perekonnas, kus korda on alati tähtsaks peetud, ning tema koolis järgnes prügi mahaviskamisele karistus. Selline kasvatus on teinud teda keskkonnateadlikuks ja õpetanud loodust väärtustama. Latifah tõdeb teda ümbritsevas keskkonnas viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud drastilisi muutusi. Lapsena külastas ta tihti oma vanaisa Accra lähistel asuvas rannamajas, kus ta käis oma venna ja õdedega kaluritega koos meres snorgeldamas. Nüüd üle pika aja uuesti sukelduma minnes ei näinud ta enam rikkalikku mereelu, vaid ainult hulpivaid kilekotte. Ta märgib, et meri on võrreldes varasemate aastatega märgatavalt rohkem prügist saastunud. Latifah toob ühtlasi välja, et keskkonnamuutused mõjutavad ka sotsiaalseid käitumismustreid. Kuna pole näiteks enam puid, mille alla palaval päeval varjuda, on väljas ajaveetmine muutunud paljudele vastumeelseks – sõbrale sõidetakse külla autoga, sest jalutamine on liialt kurnav. „Väikesed asjad muudavad kogu ühiskonda – kas või see, et aina harvem saadakse puu all kokku, selleks et koos süüa ja juttu puhuda.” Naine lisab, et rahvas ootab samas, et valitsus tegeleks olukorraga. Latifah püüab inimestele aga selgeks teha, et nad ise peavad midagi ette võtma, mitte lootma, et keegi teine midagi ära teeks. Olgugi et temagi tõdeb, et juurprobleemid asuvad tegelikult palju sügavamal ja on seotud üleilmsete protsessidega, mida on üksikisikutasandil väga keeruline muuta.

Autori reis toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist „Media4Development”.

Fotod: Latifah Iddriss

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Korrutustabel ja kondoomid
Tüdrukud koolis Kongo-külas Põhja-Ghanas. Foto: Toomas Liivamägi
Põhja-Ghana Kongo küla tüdrukud koolitunnis.
7 min

Korrutustabel ja kondoomid

Tüdrukute ja naiste ligipääsust haridusele võidab palju enam inimesi kui needsamad kooliskäijad – haritud naistel on lihtsam peret planeerida, iseseisvat sissetulekut teenida ning vägivaldsetest võimusuhetest eemale tüürida.
Lähedalt puudutav kauge mure: prügisse mattunud Aafrika
Konteinerid, millele ei tulda kunagi järele. Foto: Toomas Liivamägi
Prügikonteinerid, millele ei tulda kunagi järele.
11 min

Lähedalt puudutav kauge mure: prügisse mattunud Aafrika

Üleilmne linnastumine ja arengumaade moderniseerumine on toonud kaasa süveneva prügiprobleemi, millele lahenduste väljatöötamine pole astunud sama kiiret sammu kui uute ihaldusväärsete kaupade pealetung.
Müürileht