Galerii: Intsikurmu muusikafestival Põlvas

Võib julgelt kohe ära öelda, et Intsikurmu muusikafestival tuli, nägi ja võitis, kui sisenes augusti esimestel päevadel uue ja eredalt särava komeedina Eesti muusikafestivalide taevasse ning maandus kaheks põnevaks õhtuks Põlva mõnusalt männilõhnaliste roheliste küngaste ja orgude vahel.

Võib julgelt kohe ära öelda, et Intsikurmu muusikafestival tuli, nägi ja võitis, kui sisenes augusti esimestel päevadel uue ja eredalt särava komeedina Eesti muusikafestivalide taevasse ning maandus kaheks põnevaks õhtuks Põlva mõnusalt männilõhnaliste roheliste küngaste ja orgude vahel.

Kahel laval üles astunud esinejate nimekiri, mis juba varakevadest alates kild killu haaval huviliste ette puistati, oli mõnuga kokku pandud ja äärmiselt muljetavaldav. Publiku seas võis hiljem kuulda muljeid peamiselt sellest, kuidas Vaiko ja Eliit läksid sügavalt hinge, Elephants From Neptune’i poisid olid laval väga kuumad, Candy Empire’i laulja on nii sarmikas, W.T.Drones oli festivali peaüllataja, Andreya Trianale oli silmnähtavalt ootamatu see, kuidas rahvas tema muusika nii soojalt vastu võttis, Kali Briisil olid lahedad lood, State of Zoe lauljal oli kõige võimsam hääl ja Mart Avi oma seevastu tekitas pimeduses külmavärinaid ning Jan Jelinek tegi geniaalse visuaalse etenduse. Meeleolud olid Intsikurmul igati mõnusad: värske metsalõhn tegi inimesed rõõmsaks, tantsida võis varajaste hommikutundideni ning päeval end järvevees jahutada, öösel pakuti kosutavat läätsesuppi ning uue festivalipäeva saabudes sai endale energia sisse otse ahjust tulnud kaneelisaiadest ja värskelt jahvatatud kohvist. Siiralt hea emotsioon jälitas kindlasti paljusid veel pikalt ka pärast Põlvast lahkumist. Ja eriti rõõmsaks teeb mind ühelt festivali peakorraldajalt saadud kiri mõned päevad hiljem: „Intsikurmu 2014 kava on koostamisel juba”. Ootame!

Pildistas: Renee Altrov

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Oumeen – Näitus (2026)

Oumeen – Näitus (2026)

„Telekas sisse, „Nurgakivi” juba käib!” teavitab Timo Tiivas alias Oumeen tänavu septembris ilmunud albumil „Näitus”. Nostalgilist 2000. aastate telekavahtimise atmosfääri albumi kõlapilt esile ka kutsub, silme ette kangastuvad välismaised noortesaated ning relvituks tegevalt cool’id reklaamid. Oumeeni garaažirokilik toon on soe, hooletu ja elav. Ning hirmus…
Luurel Varas – Prom Song (Joga Donk, 2026)

Luurel Varas – Prom Song (Joga Donk, 2026)

Nagu ka muidu, on seda lühialbumit keeruline žanriliselt ühte kasti panna, kuid on ilmne, et selle reliisiga tahab Luurel Varas tabada tantsupõrandat.
★★★☆☆
Luurel Varas õnnistab meid tänavu juba kolmanda plaadiga. Aasta algul pani ta välja EP „Crank” ja suvel väljastas ta oma kaheksanda(!)…
Mamu Thao – Mamu Thao EP(2026)

Mamu Thao – Mamu Thao EP(2026)

Üldiselt ajavad liiga osavad ja haritud muusikud mind närvi. Mis te eputate siin, minge tehke oma osavat ja haritud muusikat kuskil pimedas toas teki all, mitte minu laste ees! Mamu Thao puhul aga ei teki mul kiusatust neid silma-kõrva alt ära kupatada, mängigu nad…
Müürileht