„3x the EP” on hooti intrigeeriv, kuid raske on raputada maha tunnet, et oleme seda kõike enne kuulnud.
★★☆☆☆
Austraalia produtsendi Ethan Rebeliga koostöös valminud „3x the EP” liigub kõlapildilt eemale eelmisel aastal ilmunud Amapiano sugemetega lühialbumist „DRIV3”, võttes eeskujuks USA uue laine naisräpparid.
Mõjutused kumavad läbi alates avaloost „Don’t Lie”, kus kõlareid väristava bassi ja nutise tränasündi taustal viitab Helina Megan Thee Stallioni hitile „Body” ja Sexyy Redi „Pound Townile”. Lugu räägib kehast, mis ei valeta, mida naised kadestavad ja mehed tahavad. Moodsale räpile omane praalimine õrnalt iroonilises võtmes, mis tekitab tuju, mitte tundeid. „FBB” võtab šnitti Cardi B esimestele lugudele omasest kohati rääkimisena kõlavast stiilist, mille bravuurikust Helina The Artist usutavalt edasi annab. EPd jääb lõpetama nimilugu „3x” – 80ndate electro’st inspireeritud sujuv kulgemine, mis kõlab kahe eelmise loo taustal teretulnud kontrastina.
Silmapilkselt mööduvad 10 minutit on igati eeskujulikult produtseeritud ning Helina The Artistil on mikrofoni taga teatav aura, kutsugem seda näiteks alfaemasuseks, mis jääb meelde ka pärast seda, kui muusika enam ei mängi. Kohati on aga raske aru saada, kust jookseb piir autori ja teda inspireerinud teoste vahel. „3x the EP” on hooti intrigeeriv, kuid raske on raputada maha tunnet, et oleme seda kõike enne kuulnud.
